Sain eelmisel nädalal kätte kardetud elektriarve. Oodatult väga suur summa, avalikustamiseks liiga suur. Vaatamata üsna hea soojapidavusega elamisele tähendab soojuspumbaga kütmine alati talvel suuremaid elektriarveid, külmade ilmadega väheneb ka nende efektiivsus. Et olen aastaid oma elektritarbimist ning -kulusid jälginud, siis vaatasin seekord veidi arvude taha.

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga oli elektri tarbimine sel aastal tulenevalt külmemast ilmast 68 protsenti suurem. Aasta jooksul kallinenud võrgutasud, tõusnud käibemaks ning lisandunud varustuskindluse ja sageduse hoidmise tasud lisasid arvele kokku ligi kuus protsenti. Ehk siis peamiselt peab suurenenud elektri- ja küttearvetes süüdistama ikkagi ilmataati.

Kuna kasutan fikseeritud paketti, siis börsihinna tõus mind õnneks ei mõjutanud. Eelmise aasta jooksul makstud suurem kulu võrreldes börsipaketiga tuli nüüd ühe kuuga tagasi. Olen kehv börsihindadele reageerija, seetõttu otsustasin juba aastaid tagasi fikseeritud paketi kasuks. Suurem osa Eesti elektritarbijatest on otsustanud teha sama.

Aga ikkagi tekib küsimus: kas kuidagi ei saaks odavamalt? Miks on börsielektri hinnad külmade ilmadega laes?

Kahjuks elame piirkonnas, kus talvel on hinnad kõikjal kõrgel. Seejuures ka Soomes ja Rootsis, kus enamasti on börsielekter meiega võrreldes tuntavalt odavam. Praegustegi külmade ilmadega on just Soome tootmisvõimsuste defitsiit see, mis ka Eesti elektri hinnad üles veab. Esimest korda nägime selle mõju 2024. aasta jaanuaris, kui börsihinnad ühel külmal päeval olid 14 tunnil üle 1000 EUR/MWh. Vahepeal lisandunud uued jaamad hoidsid sel talvel taolised hinnatasemed ära.

Uute juhitavate võimsuste osas oleks pidanud Eestis investeerimisotsuseid tegema juba kümmekond aastat tagasi. Eks tolle aja otsustajad teavad paremini, miks seda ei tehtud. Põlevkivijaamade töökindlus ei ole enam väga kõrge, uute gaasijaamade rajamine käivitus alles eelmisel aastal ning võtab veel mõned aastad. Ka akusalvestite tulek vähendab kindlasti börsihindade kõikumisi, kuigi keskmist hinnataset nad oluliselt ei mõjuta.

Aasta keskmised elektri börsihinnad on viimase viie aasta jooksul olnud langustrendis. Sellele on aidanud kaasa päikesepaneelide võimsuse kasv mõne aastaga üle 1200 MW ja tuuleparkide võimsuse kahekordistumine.

TalTechis tehtud analüüs näitas, et maismaatuuleparkide lisandumine aitaks elektri aasta keskmist lõpphinda vähendada kuni 70-protsendise taastuvelektri osakaaluni (eelmisel aastal oli see ligi 40 protsenti). See tähendaks praegusega võrreldes tuulikute võimsuse kahekordistamist, milleks ongi kavas korraldada veel üks taastuvelektri vähempakkumine. Alles 70 protsendi piirist üle minnes võib kogukulu hakata tarbijatele tõusma.

Värskelt vastu võetud energiamajanduse arengukavas sätestatud plaanide elluviimine tagaks meile ka odavama keskmise elektrihinna, varustuskindluse ja puhtama keskkonna.

Uute juhitavate gaasijaamade rajamine vähendab talviste külmade päevade börsihindasid, akusalvestid ühtlustavad nii tasakaalustamise kui ka börsihindasid ning võimaldavad paremini ära kasutada uute tuulikute ja päikeseparkide odavama elektri hinna potentsiaali. Ligi viie aasta pärast saab näha nende muutuste mõju täies ulatuses. Loodetavasti rajavad ka soomlased vahepeal mõned juhitavad jaamad.

Ilmataadi viperuste vastu tuleb aga veelgi soojustada kodusid. Külmad talved pole kuskile kadunud, nendeks tuleb ka tulevikus valmis olla.