Eesti ja Prantsusmaa koostöös valmis Kiisal Mandri-Euroopa suurim akupark
Kiisal avati teisipäeval Mandri-Euroopa suurim akupark, mille rajas Eesti ettevõte Evecon koostöös Prantsusmaa investoritega. Aasta lõpuks rajab ettevõte Harjumaale elektrisüseemi stabiilsuse tagamiseks veel ühe salvestipargi.
Rahastajad investeerivad akuparkidesse 170 miljonit eurot, mis on suurim erainvesteering Eesti energeetikasse.
100-megavatise võimsusega akusalvestuspark koosneb 54 konteinerist, milles asuvad akud suudavad elektrienergiat salvestada ja seda võrku anda.
"Me suudaks samaaegselt platvormil olevate projektidega katta 90 000 majapidamise elektritarbimise," nentis Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell.
"Meil on vaja tagada stabiilsus keerulistes oludes, kus tarbimine ja tootmine võivad olulisel määral kõikuda. Täiendavalt on alates veebruarikuu desünkroniseerimisest Eestil kohustus selle piirkonna sagedust ja võrgu tasakaalu ise hoida. Just sellisel määral saabki akupark panustada paindlike teenuste tagamisse ja osaleda ka turul," selgitas Kvell.
Jaanuaris põhjustas Kiisa akupargi testimine Eesti ja Soome vaheliste elektrikaablite rikke.
"Julgen kinnitada, et antud katsetus on edukalt läbitud, Eleringi poolt saanud kooskõlastuse ning akupark on töökindlalt projekteeritud ja ehitatud vastavatele kehtivatele nõuetele," ütles Kvell.
Sama suure pargi avab Evecon aasta lõpuks Arukülas. Akupargid lähevad maksma 170 miljonit eurot. Kompleksi rajas Evecon koos Prantsuse taastuvenergia ettevõttega Corsica Sole ning investeerimisfondiga Mirova.
"Tegime seda Prantsusmaal ja Belgias. Nüüd on Baltikumil hetk pöörduda sellesse imelisse maailma, dekarboniseeritud tuule-, päikese- ja stabiliseeritud energiaga. Arvame, et see investeering tasub ära kümne aasta jooksul, sest eelmisel korral läks umbes kümme aastat. Muidugi oleneb, kuidas me seda kasutame," lausus Corsica Sole tegevjuht Michael Coudyser.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles, et selliseid akuparke on Eestile veel kindlasti juurde vaja.
"Eleringil on juba praegu lepingutes ligi tuhat megavatti akusalvestust, nii et ma usun, et me kõik liigume õiges suunas," märkis Sutt.
"Sellised pargid aitavad just nimelt lõigata hinnatippe või hinnakõikumisi ja seda on tarbija vaatest igatpidi vaja, sest ma arvan, et kõik on huvitatud stabiilsemast elektrihinnast. Ja samamoodi on see oluline ka investori vaatest, et mida ettenähtavam on meil elektrienergia hind, seda lihtsam on teha ka investeeringuid," lisas ta.
Tallinnast vaid 25 kilomeetri kaugusel asuv Hertz 1 tähistab Eesti jaoks olulist tehnilist uuendust: kõrgepingeühendust 330 kV põhivõrguga maakaabli kaudu. See arendus suurendab ühenduse füüsilist vastupidavust ja seab uue standardi suurte salvestusüksuste integreerimiseks riiklikku võrku.
Akupark põhineb konteinerlahendusel – 54 konteineris on kokku 2328 akumoodulit. Iga konteiner sisaldab akuraame koos jahutus-, tulekaitse- ja seiresüsteemidega, moodustades turvalise ja iseseisva üksuse. See moodulipõhine lähenemine võimaldab süsteemil tõhusalt elektrit salvestada ja väljastada, tagades töökindluse kogu eluea jooksul.

Kuigi Hertz 1 alustas teisipäeval täisvõimsusel tööd, on Baltic Storage Platformil juba käimas sõsarprojekti Hertz 2 ehitus Arukülas. Kui mõlemad jaamad 2026. aasta lõpuks valmivad, ulatub nende koguvõimsus 200 MW ja 400 MWh-ni, moodustades ühe võimsaima akukompleksi Mandri-Euroopas.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK








