USA dollari nõrgenemine tähendab Eestile nii halba kui ka head

Viimase aasta jooksul on USA dollar euro vastu nõrgenenud ligikaudu kümme kuni 15 protsenti. Eestile tähendab see kahetisi sõnumeid: kui eksportijate elu läheb välisturgudel keerulisemaks, siis tavainimene võidab sellest pisut tanklas ja poes.
Dollari nõrgenemise taga on mitu tegurit, millest üks on USA presidendi Donald Trumpi soov näha nõrgemat valuutat. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel selgitab Trumpi loogikat lähemalt.
"Nõrgem dollar Donald Trumpi jaoks tähendab ennekõike kallimat importi Ühendriikide majandusse, mis tähendab seda, et välismaalt tulevad kaubad lähevad Ühendriikide tarbija jaoks kallimaks ja seeläbi peaks siis justkui kodumaine Ühendriikide tootja võitma," ütles Luikmel.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul avaldub see mõju Euroopas vastupidiselt.
"Kui me praegu räägime dollari nõrgenemisest euro vastu, siis seal teine pool on see, et euro muutub tugevamaks. See euro tugevnemine iseenesest tähendab seda, et kaupade ekspordi konkurentsivõime tasapisi halveneb," rääkis Mertsina.
Teisalt on muutustel ka positiivne tagajärg. Kuna paljud toorained, sealhulgas nafta, on maailmaturul hinnastatud dollarites, teeb tugev euro need Euroopale odavamaks. Tavatarbija ootab sageli, et dollari langus tooks kaasa suure hinnalanguse bensiinijaamas, kuid Peeter Luikmeli sõnul on tegelik võit pigem tagasihoidlik.
"See niisugune kümneprotsendine dollari vahetuskursi langus meile kütuse hindades võib-olla niisugust moraalset leevendust pakub, et aktsiiside mõju võib-olla ei ole nii tugev, aga me räägime ikkagi sentidest seal tablool, mis tanklast vastu vaatab," sõnas Luikmel.
Samas peaks nõrgem dollar aitama Euroopas ka inflatsiooni hallata.
"Selline kaudne mõju just läbi meie Euroala kaubanduspartnerist küll avaldab Eestile samuti mõju just selles suunas, et see peaks aitama kaasa inflatsiooni pidurdamisele," ütles Mertsina.
Kuigi valuutakursside muutused pälvivad tähelepanu, jääb praegune kõikumine ajaloolises vaates tavapäraseks.
"Sisuliselt see ühe dollari, ühe euro kandis kõikumine pluss-miinus 20 protsenti, mida siin ka varem on üsna tavalistel ja rahulikel aegadel nähtud, ei ole tänaseks ikkagi nendest piiridest väljunud, mida me ka tunduvalt rahumeelsemate administratsioonide ajal Ühendriikide puhul näinud oleme," lausus Luikmel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









