Anonüümsetele julgeolekuametnikele viidanud FT kirjutas kolmapäeval, et Vene satelliidid Lutš-1 ja Lutš-2 on viimase kolme aasta jooksul hakanud Euroopa satelliite intensiivselt jälgima. Sellele viitavad nende korduvad kahtlased manöövrid orbiidil. Täpsemalt hõlmasid need riskantseid lähenemisi olulistele Euroopa geostatsionaarsetele satelliitidele, mis teenindavad Euroopat, sealhulgas ka Ühendkuningriiki ning ka osa Aafrikast ja Lähis-Idast.  Venemaa kosmoseaparaadid viibisid nädalaid Euroopa satelliitide lähedal, vahendas väljaanne LIGA.net FT artiklit.

Financial Times märkis, et Euroopa satelliite, millele Venemaa kosmoseaparaadid lähenesid, kasutatakse peamiselt tsiviilotstarbel, näiteks satelliittelevisiooni jaoks. Siiski vahendavad need ka konfidentsiaalset valitsuse ja mõningast sõjaväe sidet.

"Mõlemat [Vene] satelliiti kahtlustatakse signaalluure teostamises," ütleb Saksamaa relvajõudude kosmoseväejuhatuse juht Michael Traut.

Anonüümse Euroopa luureametniku sõnul olid Lutši satelliidid peaaegu kindlasti loodud nii, et need paikneksid maapealsetest jaamadest satelliitidele edastatavate andmekiirte kitsas koonuses. Intervjuus FT-le väljendas ta muret selle üle, et tundlik teave, eriti Euroopa satelliitide juhtimisandmed, on krüpteerimata, kuna paljud neist saadeti orbiidile enne, kui olid saadaval täiustatud pardaarvutid ja krüpteerimisvõimalused.

Lehega vestelnud ametnikud seostasid selle tegevuse Kremli ja lääne vaheliste pingete kasvuga pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Euroopa luureametniku sõnul ei ole Lutš-1 ja Lutš-2 tõenäoliselt võimelised satelliite iseseisvalt segama või hävitama. Siiski andsid nad Venemaale tõenäoliselt suure hulga andmeid selle kohta, kuidas selliseid süsteeme saaks nii maapinnalt kui ka orbiidilt häirida.

Ametnikud tunnistasid, et Euroopa satelliidid on häirete suhtes haavatavad ja võimalikud pealtkuulamised võivad mitte ainult kahjustada tundlikku teavet, vaid võimaldada ka Moskval manipuleerida nende trajektooridega.

Luure- ja sõjaväeametnikud on üha enam mures, et Kreml võiks seni maa peal toimuvat häirivat tegevust laiendada ka kosmosesse ja arendab juba selleks vajalikke võimeida.

Satelliidid Lutš kuuluvad Nõukogude Liidus ja Venemaal loodud kaheotstarbeliste telekommunikatsiooni releesatelliitide seeriasse. Ametlikult on see loodud sidepidamiseks Rahvusvahelise Kosmosejaamaga (ISS), teiste madalal orbiidil tiirlevate satelliitide ja kanderakettidega. Lääne luureagentuurid liigitavad need satelliidid aga Olymp-K satelliitideks, mis on  spetsiaalsed signaalluure (SIGINT) ja pealtkuulamise satelliidid.

Lutš-1 (Olymp-K) saadeti orbiidile 2014. aasta septembris ja see sai tuntuks 2018. aastal, kui toonane Prantsuse kaitseminister Florence Parly süüdistas Venemaad avalikult Prantsuse-Itaalia sõjalise satelliidi Athena-Fidus järel luuramises. Vaatluste kohaselt tekkis aparaadil tõenäoliselt rike 30. jaanuaril 2026 ja see purunes orbiidil.

Lutš-2 (Olymp-K-2) saadeti orbiidile märtsis 2023. Sellel on ima eelkäijast parem manööverdusvõime. Esimesel aastal kosmoses lähenes see mitmele NATO operaatoritele (Eutelsat, Intelsat ja teised) kuuluvale välismaisele satelliidile.