Omanikud otsivad Pirita TOP-i kompleksile uut lahendust

Pirital asuvale suurele purjespordikeskusele ehk TOP-i kompleksile otsitakse uut kasutust ja arhitektuurset lahendust, kuid praegu pole selge, kas ja millal võiks kaitse all oleva kompleksi ümberehitus alata.
Tallinnas Pirita jõe suudmes asuv hiiglaslik olümpiapurjespordikeskuse kompleks on aastaid seisnud muutumatuna ning praegu pole näha, et lähiaastatel seal suuremad muutused algaks.
Siiski on omanikfirma Tallinna Olümpiaspordikeskus (TOP) esitanud kompleksi mereäärsele alale detailplaneeringu algatamise ettepaneku, mille järgi tahetakse kehtiva planeeringu hoonestuslahendus ümber kavandada, korraldada arhitektuurivõistlus ning selle võidutöö järgi ehitada krundile kuni neljakorruseline spaahotell, kus on ka eluruumid.
Lisaks kavatsetakse alale rajada avalik linnaväljak ja promenaad.
"Avalik ruum koos restoranide, kohvikute ja vaba aja veetmise võimalustega muudab piirkonna elavaks ja kaasaegseks sihtkohaks, kus on meeldiv viibida nii igapäevaselt kui ka vaba aja sisustamiseks," märgitakse algatamisettepanekus.
Planeeringuala asub TOP-i keskuse mereäärsel alal, piirnedes lääne poolt Tallinna lahega, põhja suunast jahisadama alaga, lõuna suunas on ehitamisel uued korterelamud ning idaküljel asub olemasolev TOP-i hotellihoone.
Kehtivas detailplaneeringus pole eluruume ette nähtud, tegu on 100 protsenti ärimaaga.
TOP-i nõukogu esimees Aivar Tuulberg ütles ERR-ile, et detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärk on hinnata ala võimalusi Pirita üldplaneeringu raamides, arvestades, et kehtiv detailplaneering on koostatud aastaid tagasi ning vajab ajakohastamist.
"Tegemist on planeerimisprotsessi tavapärase etapiga ning edasised lahendused kujunevad menetluse käigus. Praegu ei ole asjakohane rääkida tähtaegadest ega võimalikust maksumusest," lausus Tuulberg.
Mullu sügisel otsiti kompleksile tulevikku töötoas
Kuid see krunt on vaid väike osa kogu alast ehk 1980. aasta olümpiaregati tarbeks rajatud sadama- ja hoonetekompleksist. Mis sellest kõigest edaspidi saab, arutati mullu sügisel toimunud TOP-i töötoas, mille korraldasid TOP-i üks omanikke Rand ja Tuulberg ning arhitektide liit ja kus valmis viis tulevikuvisiooni jõepoolsetele hoonetele.
Täpsemalt tegeldi lahendustega Purje 8 ja Masti 17 kinnistu jaoks, kus asuvad jahtklubi hoone koos Matti Õunapuu disainitud olümpiatule urniga, purjekate hoiustamiseks ja remondiks vajalik hiiglaslik elling ning olümpiaregati läbiviimise abiruumid koos pressikeskusega.
Tuulberg ütles, et kuivõrd TOP on ajalooline olümpiapurjespordikeskus ja oluline osa Pirita mereäärsest ruumist, siis edasistes aruteludes lähtutakse sellest, et ala säilitaks oma spordi- ja vabaajakeskse iseloomu ning sobituks ümbritsevasse keskkonda.
"Ideekorje toimub koostöös arhitektide liidu ja Tallinna muinsuskaitse osakonnaga eesmärgiga kaardistada võimalikud suunad ning hinnata lahenduste sobivust," lausus ta.
Purjespordikeskuse kompleks on aastast 1997 ehitismälestisena kaitse all.
Ettevõte on olnud kasumlik
Praeguses seisus pole TOP-i kompleks atraktiivne ei potentsiaalsete üürnike ega ka kellegi teise jaoks, leiti ka töötoas. Näiteks märgiti mullu Sirbis ilmunud töötoa kajastuses, et trööstitu avalik ruum ja ajavaakumis fassaadid ei mõju kutsuvalt ning et selline keskkond ei suuda hoida paigal praeguseidki rentnikke.
"Linlased ei leia seda kohta suurusele vaatamata üles ega isegi teadvusta TOP-i võimaliku sihtkohana. Väga palju oleks abi juba sellest, kui kogu kai koos Kalevi jahtklubi alaga oleks promenaadina avatud ja ala oleks seeläbi silla ja Pirita teega ühenduses ning mööda mere kallast saaks TOP-i liita Reidi tee ning selle kaudu ülejäänud linnaga," kirjutas töötoas osalenud Ra Martin Puhkan.
Täiesti välja surnud kompleks siiski pole.
"Kompleks on kasutuses, kuigi täna alakasutatud. Igapäevaselt tegeldakse selle toimimise ja kasutuse parandamisega," ütles Tuulberg.
Mulluse majandusaasta kohta pole Tallinna Olümpiaspordikeskus veel aruannet esitanud. 2024. aastal oli ettevõtte müügitulu 1,445 miljonit eurot, mis oli 3,6 protsenti vähem kui aasta varem. Kasum oli 350 639 eurot, aasta varem oli see 785 666 eurot.
"Käive on vähenenud ühe suurrentniku lahkumise tõttu. Kahjuks ei ole huvi suurte pindade üürile võtmise osas," märgiti aruandes.
Enim müügitulu saadi 2024. aastal ruumide üürist (914 060 eurot), järgnesid sadamateenused (431 910). Kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus kahanes aastaga 112 500 euro võrra.
Jaotamata kasumit oli Tallinna Olümpiaspordikeskusel 2024. aasta lõpuks 21,5 miljonit eurot.
2024. aastal oli ettevõttes kaheksa töötajat.
TOP-i kompleksi omanikfirma AS Tallinna Olümpiaspordikeskus kuulub äriregistri andmetel Marcel Vichmanni ettevõttele Hoiupanga Töötajate AS (50 protsenti), Aivar Tuulbergi ja Raivo Ranna ettevõttele Vallikraavi Kinnisvara (33,3 protsenti) ja Urmas Uustali ettevõttele Waldorf (16,7 protsenti).
Toimetaja: Marko Tooming











