Esmaspäeval Tartus visiidil olnud Rootsi justiitsministri Gunnar Strömmeri päev algas Tartu vangla külastusega. Just Tartusse tagatakse Eesti-Rootsi vanglarendilepingu järgi Rootsile kasutamiseks 400 kambrit kuni 600 kinnipeetavale.

"Üldiselt on mul Eesti vanglate ja õiguskaitseasutuste kohta väga hea mulje. Meie teenistused töötavad enam-vähem samal viisil ning täna saime kinnitust, et meie positiivne mulje Eesti õigussüsteemi tööst vastab tõele," sõnas Strömmer.

Kuigi rootslased ehitavad ja investeerivad praegu palju ka oma vanglasüsteemi laiendamisse, siis on vanglad Rootsis endiselt ülekoormatud. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks on rootslastel soov Eestilt vanglapinda rentida.

"See on meie jaoks väga oluline panus, et leevendada survet, mida näeme praegu ja ka lähiaastatel oma vanglasüsteemile. Peame tegema oma seadusandluses mõningaid muudatusi ja täiendusi, et see oleks võimalik, kuid see on ka loomulik, sest see on uus tegutsemisviis ka Rootsis," ütles Strömmer.

Teisisõnu tuleb rootslastel muuta oma seadust, et Eestisse saadetud Rootsi vangidele hakkaks Tartus kehtima siiski Eesti õigus.

"See on nüüd esimene leping maailmas, kus üks riik annab teisele riigile üle riigi põhifunktsiooni täitmise. Siiamaani on väga palju neid vanglarente tehtud, aga neid on alati tehtud niimoodi, et piltlikult öeldes tühja majja kolib teine riik sisse. Samasugune on ka praegu siis Taani ja Kosova vaheline leping, kus Kosovas kehtib Taani õigus. Eesti on välja kaubelnud sellise lepingu, kus meie maal kehtib meie õigus ja töötavad meie inimesed," lausus Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Kõik välisvangidega seotud ülalpidamiskulud katab Rootsi riik.

"Meie jaoks isegi kõige olulisem on see hinnapõrand ehk see miinimum 30 miljonit eurot on igal juhul täidetud. Kuna paraku Eestis hinnad tõusevad, siis on meil ka hinnakasvukomponent maksumus lepingus igal aastal automaatselt kasvab," lisas Pakosta.

Esialgu on tegemist viie aastase lepinguga, mida mõlema poole kokkuleppel on võimalus pikendada.

"Ma olen väga optimistlik, kui rääkida võimalustest seda teha õigesti. Kui me teeme seda õigesti ning Eesti vanglates on veel vaba ruumi, olen ma kindel, et see saab olla üks osa meie tegevusest, mis võib kesta ka pikemat aega, kuid veelkord, see ei sõltu ainult meist. See on midagi, mille üle peavad Rootsi ja Eesti kokkuleppele jõudma," lausus Strömmer.

Vanglarendilepingu lõplikuks jõustamiseks tuleb mõlema riigi parlamentidel see ratifitseerida. Esimesed vangid võiksid Eestisse jõuda järgmise aasta keskpaigas.