"Eesti toetus Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele püsib vankumatu, sest meie enda julgeoleku huvides on, et relva jõul piiride muutmise katsed ei õnnestuks," ütles välisminister Margus Tsahkna.

Ta lisas, et Eesti välispoliitiline joon ei ole muutunud ja Ukraina toetamine agressioonile vastuseismisel püsib Eesti välispoliitilise prioriteedina.

"Kuni Venemaa eesmärk Ukraina hävitada ja Euroopa julgeolek ümber korraldada pole muutunud, ei muutu ka meie isolatsiooni- ja survepoliitika Venemaa suunas. Ka kohtumistel Kiievis olime ühel arusaamal, et õiglase ja püsiva rahuni viib üksnes Ukraina poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetamine ning agressor Venemaa isoleerimine, survestamine ja temalt sõja pidamiseks vajalike majanduslike vahendite äravõtmine," ütles Tsahkna.

"Eesti jätkab sõjalise abi andmist Ukrainale vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKP-st igal aastal. Samuti oleme panustanud NATO relvaabi algatusse PURL. Põhjala ja Balti riikide (NB8) tänavuse eesistujana hoiame Ukraina toetamist oma ühise tegevuse keskmes," ütles Tsahkna.

Tsahkna lisas, et jätkavad ka tööd Ukraina edasiliikumiseks Euroopa Liidu liikmesuse suunas ning selle nimel, et Ukraina saaks võtta kasutusele aastateks 2026–2027 ette nähtud 90 miljardi euro suuruse laenu, milles EL-i liidrid läinud aasta lõpus kokku leppisid. Samuti jätkub tema sõnul töö tugevate julgeolekugarantiide väljatöötamiseks.

"Eesti tegi oma valmisoleku panustada tahtekoalitsiooni teatavaks juba mullu kevadel," ütles Tsahkna.

Välisministrid arutasid kohtumisel ka võimalusi teha koostööd, et sulgeda Schengeni ala uks Venemaa võitlejatele.

"Ukrainas sõjakoledusi toime pannud Vene võitlejad kujutavad endast Euroopale julgeolekuohtu ja peame tegutsema selle nimel, et nad ei saaks Schengeni alale siseneda nagu tavalised reisijad," sõnas välisminister.

Tsahkna teatas visiidi raames ka Eesti toetusest Ukrainale energiakriisi üleelamiseks.

"Venemaa ei ole lahinguväljal saavutanud edu ja ta ei ole võidukursil. Venemaa on suunanud oma rünnakud Ukraina energiataristu pihta, et jätta ukrainlased viimase 16 aasta kõige külmemal talvel ilma toasooja, elektri ja veeta ning seeläbi murda nende võitlusvaim. Eesti humanitaar- ja energiatoetus annavad ukrainlastele sooja ja peavarju ning aitavad ukrainlastel talve üle elada," sõnas Tsahkna, kes avas eile Kiievi Troještšaja linnaosas Eesti rahastusel püstitatud mobiilse kriisikeskuse. Lähiajal avatakse veel kaks samasugust Eesti rahastusel püstitatavat keskust.

"Kriisikeskus pakub ööpäevaringselt paika, kuhu toasooja ja elektriühenduseta kortermajade elanikud saavad tulla varju külma eest, laadida seadmeid ning tarbida joogivett, internetti ning saada sooja jooki ja kergemat toitu," ütles Tsahkna.

Kriisikeskused püstitatakse MTÜ Mondo ja tema partnerorganisatsiooni Dobrobat koostöös Eesti välisministeeriumi ja annetajate rahastusel.

Välisministri sõnul jätkab Eesti ka Ukraina ülesehitamist ja valmistub 2027. aastal korraldama Tallinnas Ukraina ülesehituskonverentsi.

"Ukraina ühiskonna normaalse toimimise tagamiseks ja Venemaa põhjustatud hävitustöö järelmite leevendamiseks jätkab Eesti ülesehitusprojektidega Žõtomõri oblastis. Tänu Eestile on Žõtomõri linna laste turvakodul nüüd soe ja kõigi mugavustega pommivarjend ning riigi sisepõgenikel 36 korteriga sotsiaalmaja Ovrutšis," ütles Tsahkna neljapäeval kahe nimetatud objekti avamise järel.