New Yorgi võimuringkonnas pikalt tuntud Jeffrey Epstein jõudis laiema avalikkuse teadvusse seitse aastat tagasi, kui ta seksuaalkuritegude eest arreteeriti ja vaid kuu hiljem oma vangikongis suri. Viimastel nädalatel on Epsteini nimi taas täitnud kogu uudisvoo. Seekord USA justiitsministeeriumi avalikustatud 3,5 miljoni dokumendi tõttu.

"Epsteini failid on kahe Eiffeli torni jagu pabereid peaasjalikult, mis on siis Jeffrey Epsteini, tuntud New Yorgi finantsisti ja miljardäri, keda parema sõna puudumisel võiks eesti keeles nimetada "võimumaakleriks" – inimeseks, kes haldas erinevaid võimuvõrgustikke ja opereeris nendes väga mugavalt maailma finantspealinnas, tema erinevatest kriminaaltoimikutest pärit dokumendid," rääkis USA ekspert Andreas Kaju.

Nendest dokumentidest joonistub välja põhimõtteliselt kogu Epsteini elu. Seal on tähtsaid ja vähemtähtsaid kirjavahetusi, tavalisi ja inkrimineerivaid fotosid.

Kuid miks ühest mehest nii palju räägitakse?

"Ma ei ole kunagi näinud nii suurt ja mahukat ja kaalukat leket, mis avab ühiskonna või – kõlab nagu halva terminina – ka globaalse eliidi salajasi ja räpaseid tegevusi, kokkuleppemänge, seoseid. Ja see ei ole ju ainult Ameerika eliit. Me näeme, et need seosed ja niidid jooksevad Euroopas, jooksevad ka Venemaale, jooksevad üle maailma laiali," rääkis Delfi uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa.

Eelkõige just alaealistega kaubitsemine jõukate ja võimukate meeste seksuaalseks hüvanguks on tekitanud USA avalikkuses tohutu viha. Seetõttu lubas Donald Trumpi meeskond tema presidendikampaania ajal Epsteini toimikud võimule saades kohe avalikustada. Asjad ei läinud aga nii lihtsalt.

"Nad avastasid kiiresti, et need miljonid ja miljonid leheküljed sisaldavad niivõrd palju tõenäoliselt sellist ažiotaaži ja asjasse mittepuutumatut. Ja kui kõik see välja tuleb, siis see riivab ja haavab väga palju inimesi, kellel ei ole mingit pistmist olnud nende kuritegudega, mida Epstein või tema lähikondsed on ellu saatnud. See on see, miks olukord on niivõrd vastuoluline," sõnas Kaju.

Juba ongi selgeks saanud, et justiitsministeerium ei suutnud dokumente piisavalt rehitseda ja kogu maailmale anti üle ka töötlemata pilte noortest naistest. Pole välistatud, et nendel on isegi alaealisi ohvreid. Samuti on paljude dokumentide puhul esmapilgul võimatu mõista konteksti. 

"Nende dokumentide sees on väga palju täiesti kinnitamata ja kaudsete või olematute seostega inimesi, üritusi, ajaleheväljavõtteid, kellegi anonüümsete inimeste pealekaebuseid, mida FBI ei ole edasi uurinud või mis on ilmselgelt jamad," ütles Roonemaa.

Tegelikult on varem olnud arvuliselt oluliselt mahukamaid dokumendilekkeid, näiteks Panama ja Pandora paberid, kuid Epsteini toimikute avalikustamine käis lihtsalt täiesti teistmoodi.

Miljonite dokumentide läbitöötamine ei ole ajakirjanike jaoks midagi uut, aga seekord on mure selles, et dokumente ei avalikustatud mitte ainult üksikule grupile ajakirjanikele, vaid kogu maailmale.

"Kui varem ajakirjanduslikult oleme ikkagi selliseid suuri lekkeid analüüsinud kuude kaupa enne, kui me jõuame üldse arusaamiseni, et mis need artiklid on, mis sündida võivad, millised dokumendid kannatavad kriitikat, millised mitte, millised on muud tõendid, mis meil on võimalik kõrvale tuua, siis nüüd kõik see protsess käib reaalajas ja mitte ainult ajakirjanike poole pealt, vaid täpselt iga selline hobientusiast käib, otsib, korjab ja avaldab," täheldas Roonemaa.

Kaju hinnangul ongi see põhjus, miks selliste failide massiline avalikustamine on ebaeetiline.

"Aga me saame aru, mis surve all Ameerika valitsus on, miks nad seda teevad. Sellepärast et Ameerika ühiskond nõuab seda. Sellepärast et eliidid ei ole suutnud ise leida üles sealt neid inimesi, kes siis vääriksid kohtumõistmist ja kriminaaluurimist," lisas Kaju.

Erinevaid kahtlusi on üleval nii Donald Trumpil endal kui ka näiteks Bill ja Hillary Clintonil.

Clintonid teatasid hiljuti, et lähevad kongressi ette sel teemal tunnistusi andma, mis on Kaju sõnul märgiline sündmus ja tõenäoliselt mingisuguse kokkuleppe tulemus. Vaevalt, et endine president ja välisminister lihtsalt pea ees tundmatusse vette hüppaksid.

"See kindlasti näitabki meile väga hästi, mis Ameerika ühiskonna temperatuur selles küsimuses on," märkis Kaju. "Küllap nad said aru ka, et see avalik arvamus on nii tulivihane Ameerika institutsioonide, nomenklatuuri, eliidi suunas, et neil ei jää midagi muud üle, kui oma pärandi säilitamiseks või säästmiseks minna neid tunnistusi andma."

Epsteini toimikud on tekitanud tormi ka teistes riikides.

Suurbritannias on aastate jooksul kõige rohkem kriitikat saanud endine prints Andrew. Viimase dokumentide avalikustamise keskmes on aga leiboristide mõjukas ja pikaajaline liider Peter Mandelson.

"Peter Mandelson on olnud väga privaatsetes ja võrdlemisi kompromiteerivates tuhandetesse e-kirjadesse ulatuvas kirjavahetuses Epsteiniga. On pilte, kus ta aluspükstega istub kusagil mingi naisterahvaga koos. See kõik jätab tohutult hullu mulje. Ta on saatnud võib-olla, et Ühendkuningriigi riigisaladusi või privaatseid valitsuse dokumente sel ajal, kui ta ise oli valitsuse liige," rääkis Kaju.

Epsteini toimikutes mainitakse Eestit enam kui 200 korral. Leidub ka viide Eesti peaministrile, kuid mitte nimeline.

Roonemaa sõnul pole praegu veel mingisugust pommi ja skandaali Eesti kohta avastatud, erinevalt Lätist. "Läti oli kindlasti üks sihtriik, kus kohas siis Epstein ja tema inimesed tüdrukuid ja noori naisi otsisid," lisas ta.

Eesti kaitsepolitsei ja välisluureamet võiksid aga toimikud samuti läbi vaadata. Seda enam, et Epsteini kahtlustatakse koostöös teiste seas ka Venemaa luurega.

"Meie kohustus on hinnata, kas meie olulisi isikuid on võimalik šantažeerida selle materjaliga, mis seal võib-olla või võib veel olla välja tulemas? Selliste asjade läbikäimine on hügieen," ütles Kaju.

Praegu pole selge, kas mõni Eesti julgeolekuasutus on kontrolli juba alustanud.

Kapo endise juhi Arnold Sinisalu sõnul tuleks sellise sammu astumisel peamiselt keskenduda nendele inimestele, kellel on või on olnud ligipääs NATO, Euroopa Liidu ja siseriiklikele saladustele.

"Seal on ju öeldud midagi, kas kolm tuhat gigabaiti informatsiooni – dokumente, salvestisi, videolõike, pilte, mida iganes. See on tohutu maht. Ma loodan, et IT-hüpe on kaitsepolitseis tehtud ja selle töötlemine tänapäevase AI-ga on märksa lihtsam kui kolm-neli aastat tagasi," ütles Sinisalu.

Isegi, kui Eestis Epsteini toimikud suurt mõju ei avalda, siis on üsna selge, et mujal maailmas ootab senist eliiti ees teatud mõttes suurpuhastus.

"Ta mingis mõttes on isegi kraad hullem kui see Wikileaks," sõnas Sinisalu. "Seal on ju reaalsete inimeste elu ohus, nende kuritarvitamine, ärakasutamine. Ta on eetilises, moraalses plaanis palju hullem. Just see, et palju jõukaid, silmapaistvaid inimesi, ka teadlasi, kunstnikke, erinevaid tipptegijaid, mingis mõttes nagu maailma eliiti kohati – see musta pesu pesemine ilmselt saab olema ikkagi päris pikk."

Kaju sõnul lõhub toimikute avalikustamine usaldust sellesama eliidi vastu. "Mis on kelle huvides? Loomulikult nende režiimide huvides, kes tahavad näidata, et demokraatiad või eliidid ei suuda toimida normaalsete liberaalsete demokraatiate tingimustes," märkis ta.