Riigikogu 12 sotsiaaldemokraatidest saadikut märkisid pöördumises siseminister Igor Tarole (E200), et viimastel kuudel avalikuks tulnud Epsteini materjalides esinevad avaliku elu tegelaste nimed erinevatest riikidest, mistõttu on mitmed riigid alustanud täiendavaid uurimisi, et selgitada välja võimalikud seosed, kuriteod ja julgeolekuriskid.

Saadikud täheldasid, et Eesti on toimikutes nimetatud riigina, kust võis Epsteinile leida võimalikke ohvreid.

USA ekspert Andreas Kaju on öelnud "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti kaitsepolitsei ja välisluureamet võiksid ka Epsteini toimikud läbi vaadata, eriti kuna Epsteini kahtlustatakse koostöös teiste seas ka Venemaa luurega.

"Meie kohustus on hinnata, kas meie olulisi isikuid on võimalik šantažeerida selle materjaliga, mis seal võib-olla või võib veel olla välja tulemas? Selliste asjade läbikäimine on hügieen," ütles Kaju.

Kaitsepolitseiameti (kapo) endine peadirektor Arnold Sinisalu on öelnud, et kui taoline uurimine ette võtta, tuleks keskenduda nendele inimestele, kellel on või on olnud ligipääs NATO, Euroopa Liidu ja siseriiklikele saladustele.

"Arvestades teema äärmist tõsidust, avalikku huvi ning võimalikke julgeolekumõjusid, on oluline, et käsitleksime seda küsimust läbipaistvalt, süsteemselt ja otsustavalt. Peame oluliseks, et Eesti riik näitaks üles selget poliitilist tahet kaitsta inimõigusi, ohvreid ning riigi julgeolekut," seisab päringus.

Sotsid palusid siseministril vastata küsimusele, kas ja millises mahus töötavad kapo ja prokuratuur läbi avalikustatud Epsteini toimikuid.

"Kas Eesti ametiasutused on seni tuvastanud võimaliku võrgustiku, üksikisikuid või muid seoseid, mis viitaksid Eesti seotusele Jeffrey Epsteini tegevuse, võimalike ohvrite värbamise või muu kuritegeliku tegevusega?" küsisid sotsid.

Samuti uurisid sotsid, kas avalikustatud materjalidest on ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse kriminaalmenetluse alustamiseks Eestis või rahvusvahelise õigusabi taotlemiseks ning millised on seni tehtud sammud.

Saadikud küsisid, kas Eesti on pöördunud Ameerika Ühendriikide või teiste riikide poole lisainformatsiooni saamiseks seoses Epsteini toimikutes avaldatud andmetega, mis võivad puudutada Eestit – kui ei, siis miks mitte ning kas selline samm on kaalumisel?

Sotsid soovivad teada, milliseid edasisi samme peab valitsus vajalikuks, et hinnata ja maandada võimalikke julgeolekuriske, sealhulgas võimaliku šantažeeritavuse, inimkaubanduse või mõjuvõrgustike olemasolu Eestis.

Möödunud nädalal teatas Läti politsei, et on alustanud Epsteini dokumentide põhjal kriminaalmenetlust võimaliku inimkaubanduse uurimiseks. Avalikustatud toimikud sisaldasid muu hulgas viiteid Läti modelliagentuuridele ja seal töötanud modellidele.

Ka Leedu alustas võimaliku inimkaubanduse uurimist, kuna Epsteini toimikutes oli viiteid Leedu modellidele ning kunstiisikutele.

2019. aasta augustis leiti Epstein oma vanglakambrist surnuna. Võimude teatel sooritas ta enesetapu poomise läbi.

Epsteini partner Ghislaine Maxwell astus USA-s kohtu ette süüdistatuna alaealiste tüdrukute värbamises seksuaalse ärakasutamise eesmärgil. Mõned ohvrid olid vaid 14-aastased. USA kohus mõistis Maxwellile 20-aastase vangistuse.

Pärast Donald Trumpi naasmist USA presidendi ametisse avaldati tema administratsioonile tugevat survet kõigi Epsteini juhtumiga seotud dokumentide avalikustamiseks.

Avaldatud tuhandetest dokumentidest nähtub, et Epsteinil olid sidemed mõjukate maailma poliitikute ja ärimeestega.