Järgnevatel aastatel saab kõrgkooliealiseks viimase aja suurim õppijate põlvkond, mistõttu plaanib haridusministeerium suurendada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vastuvõttu. Lisaõppekohad luuakse sellistele erialadele, kus riik näeb kõige suuremat tööjõupuudust.  

"See 900 uut täiendavat kohta iga järgmise kuue-seitsme aasta jooksul tähendab kokku umbes 12 000–13 000 uut õppekohta kõrghariduses. Valdkonnad on õpetajakoolitusest kuni inseneeria, tervishoiu, meditsiini ja veterinaariani, aga ka riigikaitses ja sisekaitses," lausus Kallas.

Eesmärk on, et 2035. aastaks oleks kõrgharidusega 45 protsenti 25- kuni 34-aastastest Eesti inimestest. Haridusministri sõnul tuleb selleks eelkõige kasvatada rakenduskõrghariduse mahtu. Ja raha on selleks vaja nelja aasta peale üle 80 miljoni euro.

"Järgmiseks aastaks on rahavajadus umbes 9,7 miljonit, selleks et neid lisaõppekohti luua, ja eks see on riigieelarve läbirääkimiste teema. Me peame selle investeeringu järgmise viie aasta jooksul tegema, sest sealt edasi ootab meid kahjuks üliõpilaste (arvu) langus," ütles Kallas.

"Suur osa nendest valdkondadest on rakendusliku suunaga ehk need ei ole akadeemilised. Nii et selle kõrgharidusstrateegia järgi me näeme, et rakenduskõrghariduse maht proportsioonina suureneb," lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul ei ole aga selgeks räägitud, mida rakenduskõrghariduseks peetakse. Mitmed tehnikaülikooli bakalaureuse- ja magistriõppekavad nõuavad juba täna rohkem praktikat, kui rakenduskõrghariduses nõutud.

"Näiteks võtame IT-kavad. Rakenduskõrghariduse tingimus on see, et peab olema vähemalt 15 protsenti praktikat, näiteks tehnikaülikoolis on mõningatel IT-kavadel 20 protsenti praktikat. Küsimus on, kas me teeme need kavad tagasi rakenduskõrghariduse kavadeks," lausus Land.

Uue rahastusmudeli põhjal saaks rohkem lõpetajaid tagav kõrgkool riigilt ka suurema tegevustoetuse. Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri hinnangul on see oodatud muudatus.

"Riigil on ilmselt ootus, et lõpetajate arv ülikoolis suureneks, aga selle eelduseks ongi, et meil peab olema lisaressurss, milleks mingit tagatist praegu ei ole. Ja isegi kui meil õppurite arv suureneks, siis väga raske on planeerida ülikoolis tööd, kui me võtame õppekavale vastu teadmata, missugune saab pakutav lisaressurss järgnevateks aastaks olema," lausus Asser.

Haridusministeeriumis peaks eelnõu väljatöötamiskavatsus valmima märtsis.