Siseministeeriumi ja õiguskaitseasutuste hinnangul on narkoturg Eestis muutunud senisest hajusamaks ja mitmekülgsemaks.

Märkimisväärne osa narkootikumide pakkumisest ja vahendamisest toimub digikeskkonnas, eeskätt sotsiaalmeedia ja krüpteeritud suhtluskanalite kaudu. Selline tegevusviis vähendab nähtavust avalikus ruumis ning raskendab kuritegude avastamist.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on pärssinud narkokuritegevust mitmes digikanalis, sealhulgas platvormidel, nagu Telegram, Snapchat, Signal, Session ning suletud gruppides Facebookis ja Instagramis.

Sotsiaalmeedias tegutsevad narkodiilerid peamiselt kahel viisil. Kasutatakse kas avalikke või poolavalikke jututube, kus ostusoovist antakse teada ning seejärel luuakse kontakt eraviisiliselt. Samuti on kasutusel automatiseeritud botipõhised lahendused, kus puudub otsene inimkontakt ning tehingud toimuvad krüptoraha abil, sealhulgas nn peidikute koordinaatide edastamise teel.

Lisaks esineb juhtumeid, kus narkokaubandust reklaamitakse füüsilises ruumis QR-koodide kaudu.

Osa sellistest gruppidest on Baltimaade-ülesed. Kuritegelike võrgustike tuvastamist raskendab muu hulgas VPN-teenuste kasutamine ning tegevuse killustatus.

Suur probleem on olnud Telegram, kus veel hiljuti ei teinud teenusepakkuja ise keelatud sisu otsingut.

Tänaseks teeb Telegram selles osas koostööd ning sulgeb keelatud sisu sisaldavaid kanaleid, kuid kuritegelikud kanalid liiguvad sageli uutele aadressidele.

Veebilehtede sulgemisel toimub koostöö eeskätt veebipolitseinike kaudu ning sotsiaalmeediaplatvormidega, kus osal teenusepakkujatel (nt Meta toodetes) on olemas ka automaatne keelatud sisu monitooring.

PPA ei kogu eraldi statistikat selle kohta, kui paljud kriminaalmenetlused on seotud elektrooniliste kanalitega. Samuti puudub eraldi arvestus selle kohta, kui palju narkokaubandusega seotud veebilehti, krüpteeritud suhtluskanaleid ja sotsiaalmeediakontosid on suletud.

Positiivse arenguna toob siseministeerium esile Põhja prefektuuri varasema ennetava tegevuse pimeveebis, mille tulemusel on sealne narkokaubandus Eesti kurjategijate seas märgatavalt vähenenud. Erinevalt paljudest teistest riikidest eelistavad Eesti kuritegelikud võrgustikud nüüd pigem tavaveebi ja sotsiaalmeediat.

Ligi 100 üledoosisurma aastas

2018–2021 suri Eestis narkootikumide üledoosi tagajärjel keskmiselt 30–40 inimest aastas, kuid 2022. aastal tõusis see arv ligi 80-ni ning hiljem on see püsinud ligikaudu saja ringis. Näiteks 2023. aastal registreeriti 113 narkootikumide üledoosisurma ning 2024. aastal 100 surma.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogia andmetele tuginedes on viimastel aastatel oluliselt suurenenud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide – eriti nitaseenide – osakaal üledoosisurmade taga.

Nitaseenide suurem levik on olnud üks peamisi põhjusi narkootikumide üledooside järsuks kasvuks Eestis, kuna nende toime on tugev ja elupäästvale ravile vastuvõtlikkus madalam kui teiste opioidide puhul.

Nitaseenide rühma kuuluvad ained on seotud ligi poolte narkootikumide üledoosi surmadega, kuid arvestada tuleb, et üledoosisurmade puhul on sageli tegemist mitme aine samaaegse tarvitamisega, mis omakorda suurendab surma riski, märkis ministeerium.

Politsei jälgib sotsiaalmeedias toimuvat narkokaubandust

Siseministeeriumi kinnitusel eeldab narkoturu muutunud iseloom analüütilise suutlikkuse järkjärgulist suurendamist, kuna üha suurem osa tegevusest toimub digikeskkonnas. Sotsiaalmeediat monitooritakse peamiselt konkreetsete menetluste käigus.

Ministeerium tõdes, et tehniline ja analüütiline suutlikkus on hea, kuid arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja narkootikumide levitamise meetmete pidevat muutumist, on vajadus järjepideva väljaõppe ja tehnilise võimekuse arendamise järele.

Menetlustes lähtutakse isikupõhisest lähenemisest, keskendudes müüjate ja nende kontaktvõrgustike tuvastamisele. PPA-üleselt on prioriteediks isikud, kes levitavad eluohtlikke aineid, tegutsevad suurte kogustega või on seotud alaealistele narkootikumide pakkumisega.

Siseministeeriumi sõnul ei ole oluline piirang niivõrd tehniline võimekus, vaid kehtiv õigusruum, sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitsenõuded, mis ei võimalda massandmete laialdast töötlemist.

Enim mõjutavad Eestit teiste Baltimaade narkovõrgustikud

Eesti organiseeritud kuritegevust mõjutavad enim narko- ja küberkuritegevus ning võrgupettused. Enamik Eestis tegutsevaid kuritegelikke organisatsioone teenib tulu narkokuritegevusest, mida soodustab suur nõudlus ja pakkumine Euroopa turul.

Narkokaubandust Eestisse mõjutavad eeskätt Läti ja Leedu ning teatud määral Poola kuritegelikud võrgustikud. Muude riikide roll on pigem kaudne ning seotud ainete soetamisega Euroopast.

"Selles küsimuses tehakse ka ministrite tasandil koostööd. Äsja toimus näiteks kohtumine Läti kolleegi Rihards Kozlovskisega, et arutada koostööd piiriülese kuritegevuse, eriti narkosmugeldamise ohjeldamise valdkonnas," lisas ministeerium.

Eestis puuduvad narkootikumide tootmislaborid, kuid risk nende tekkeks on olemas.

Eesti on jätkuvalt nii sihtriik kui ka transiitriik Põhjamaade suunal, mistõttu liiguvad läbi Eesti ka välismaiste võrgustike veetavad narkootikumid, ilma et see alati tooks kaasa Eesti-sisese menetluse.

Riskid välismaiste organiseeritud kuritegelike võrgustike laienemiseks Eestisse on olemas, kuid turu väiksus ja vahelejäämise risk muudavad Eesti võrreldes naaberriikidega vähem atraktiivseks.

Ministeeriumi hinnangul võib sisserände suurenemine pikemas vaates mõjutada tarbijaskonda ja kuritegelike struktuuride kujunemist, mistõttu tegeletakse vastava analüüsiga juba ennetavalt.

Siseministeeriumil ei ole eraldiseisvat tegevuskava konkreetseks stsenaariumiks, kus välismaised organiseeritud kuritegelikud võrgustikud asuksid Eestis narkoturgu süstemaatiliselt kontrollima.

Õiguskaitseasutuste tegevus lähtub ohuhinnangutest ning hetkel ei ole täheldatud sellise olukorra realiseerumist. Vajadusel rakendatakse kehtivaid riiklikke ja rahvusvahelisi koostöömehhanisme ning õiguskaitsemeetmeid, selgitas ministeerium.

Üledoosi ennetav ravim ja võimalus anonüümselt uimastijääke loovutada

Eestis on suur osa narkootikumide üledoosisurmadest seotud sünteetiliste opioididega. Üledooside ennetamiseks ja surmade vähendamiseks on kasutusel mitmed meetmed, sealhulgas naloksooni laialdasem kättesaadavus.

Naloksoonikomplekte saavad tarvitajad ja nende lähedased kahjude vähendamise keskustest ning alates 2024. aasta sügisest on naloksooni ninasprei ka patrullpolitseinike esmaabivarustuses.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on naloksooni kasutamine ja vastav koolituste läbimine kasvutrendis.

Lisaks on narkootikumide tarvitajatele kättesaadav nii pikaajaline statsionaarne ravi kui ka lühiajaline võõrutusravi, mille järele on nõudlus igal aastal suurenenud.

Väljatöötamisel on ka varajase hoiatamise süsteem, mis võimaldab tarvitajatel loovutada uimastijääke anonüümselt ning saada infot aine tegeliku koostise kohta. "See aitab ennetada olukordi, kus oodatust tugevama või teistsuguse toimega aine põhjustab üledoosi," lisas ministeerium.

Ministeeriumil ei ole plaanis narkokuritegevuse vastast võitlust ümberhinnata.

Sel aastal korraldab siseministeerium "Narkopoliitika aastani 2030" vahehindamise, mille käigus vaadatakse üle seatud eesmärgid ja nende saavutamise senine edenemine.

"Eraldi narkokuritegevuse vastase tegevuse sisulist ja strateegilist ümberhindamist ei kavandata, kuna tegemist on pidevalt arendatava valdkonnaga. Õiguskaitseasutused peavad juba täna oma tegevust jooksvalt kohandama vastavalt kurjategijate muutuvatele tegutsemisviisidele," lisas ministeerium.