Kui varem kaitses Eestit paljuski väike keel ning kahjud jäid aastas viie ja kümne miljoni euro vahele, siis eelmisel aastal said pätid ainuüksi politsei ametliku arvepidamise järgi siinsetelt inimestelt ja ettevõtetelt saagiks juba 29 miljonit eurot, millest enamuse moodustasid just kõnepettused. Üha enam pettusi tehakse korralikus eesti keeles ja inimeste rahakotte aitavad tühjendada eestimaalased. 

"Me näeme aina enam ja enam, et sinna on värvatud eesti keelt kõnelevaid inimesi: on kõnekeskuses töötajaid, kes siis räägivad aktsendiga eesti keelt; on ka puhtas eesti keeles rääkivaid inimesi," rääkis Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas.

Aasta alguses märkas Äripäeva ajakirjanik Polina Volkova suhtlusrakenduse Telegram ühes grupis venekeelset kuulutust, kus pakuti hea eesti või leedu keele oskajale ahvatlevat tööd Užgorodi linnas Lääne-Ukrainas. Kuulutuses öeldi, et tööandja katab lennupiletid, pakub isegi "tere-tulemast"-boonuseid ja palk ulatub nädalas keskmiselt 5000 euroni.

Haugas kinnitas, et politsei näeb taolisi kuulutusi kiirsuhtlusprogrammides. "Kirjeldatakse isegi riigi ja linna täpsusega, kus see töökoht asuma hakkab, kui palju see töötasu seal on ja, ütleme nii, et ei looda võltsettekujutust sellest tööst, vaid kutsutaksegi tööle," kirjeldas Haugas.

"Pealtnägija" koos Äripäeva ajakirjanikega korraldas seepeale ajakirjandusliku eksperimendi, kus pakkus ennast kelmide juurde tööle.

"Suhtlus esialgu käis chat'is. Sul on selline esmase taseme värbaja, kes selle töökuulutuse pani, siis ta sinuga natukene räägib, nagu valideerib sind ja kui kõik on korras ja sa tundud talle sobiv inimene, ta edastab sind järgmisele inimesele, kes võtab sinuga Telegramis ühendust ja keda ta nimetab kuraatoriks," jutustas Volkova.

Mõned päevad hiljem õnnestus kokku leppida tööintervjuu. Venekeelse "Pealtnägija" ajakirjanik Artur Tooman kehastus Tallinnas elavaks Sergeiks, kes on kõnekeskuse tööst huvitatud. Kõne algus viibis, aga siis tuleb Whatsapis liinile kassi pilti kandev profiil, mille nime võib tõlkida kui "rikas ja halastamatu".

Venekeelne kõne tõlgituna eesti keelde

Tere. - Tere hommikust. Njah, poisid jäid vist tukkuma, mõtlesin, et helistan ise, et aega kokku hoida. Kas üldjoontes on tööga kõik selge või on küsimusi?

Kas me sõlmime suulise kokkuleppe või vormistatakse see paberkandjal lepinguna?

Ei, mingit lepingut pole, see pole ju mingi ametlik värbamisfirma, projekti kui sellist pole põhimõtteliselt olemas. Te lihtsalt olete seal, mitte pole mingisugune töötaja. Teil on lihtsalt oma arvestus, arveldame iga nädal, mingeid probleeme pole.

Värbaja küll selgitas, et lepingut ei sõlmita, aga ei ütle veel välja, milliseid kõnesid täpselt teha tuleks. Haugas ütles, et sellised värbamised on viimasel aastal sagenenud ja suure tõenäosusega meelitatakse ajakirjanikke tööle kõnekeskusesse, kust tühjendatakse eestlaste rahakotte läbi telefonivestluse. Sageli käib pettus läbi kahe kõne. 

"Esimene kõne oli näiteks tervisekassa nimel, öeldi, et teil on vaja tagasiarvestus teha või te saate edaspidi eriarsti juures maksta 20 euro asemel jätkuvalt viis eurot, kui te kinnitate oma andmed PIN-koodiga, eelkõige oli see Smart-ID. Sellele järgnesid juba kõned kas siis Euroopa keskpangast, kodupangast või finantsinspektsioonist. Näiteks öeldi, et esimese kõne ajal, kui te sisestasite PIN-1, helistasid teile kelmid, nüüd on vaja teie raha päästa ja seda te saate teha, kui me tegutseme kiirelt. Kõne, mis võis kesta isegi tunde, eesmärk oli saada PIN-2 kätte ja hakata taustal tegema ülekandeid ja võtta laene inimeste nimel," rääkis Haugas skeemi lahti.

Täpselt selline muster joonistub välja viimaste aastate suurimast kõnepettuste kriminaalasjast Eestis, kus oli kokku 59 ohvrit, kellelt peteti 2024. aasta lõpust umbes poole aasta jooksul välja kokku 600 000 eurot. Tihti esinesid petised n-ö pettuse peatamiseks rahanduspolitsei, küberpolitsei, maksuameti ja nii Euroopa kui Eesti keskpanga töötajatena, saates isegi võltsitud töötõendeid.

Ohvrite hulgas oli nii noori kui ka vanu, lihtsaid kui ka kõrgharitud inimesi, kes kaotasid mõnest sajast eurost kuni 117 000 euroni nii isiklikku kui ettevõtte raha.

Esialgu kaaperdasid petised netipanga konto, aga sageli viidi ohver nii segadusse, et ta loovutas pangatöötajatena esinenud petistele ka füüsilise pangakaardi koos PIN-koodidega. Selleks värbasid välismaised niiditõmbajad Eestis kullerid, kes kaardile kas ohvri koju või pakiautomaati järgi läksid. Hiljutise kohtuasja keskmes ongi viis noort, kes kulleri rolli täitsid. Kõik nad on vene emakeelega ja vaevu 20-aastased, nagu Darja, kes nõustus intervjuu andma ilma näota ja varjunimega.

"Me pidime võtma kaardi ja siis võtma sealt raha ära. Need kaardid olid kuskil aadressil või siis pakiautomaadis. /…/ Oli üks inimene, kes nagu tegeleb sellega ja tema kirjutab siis ja me teeme seda," kirjeldas Darja.

Prokurör Õnne Neare-Vaarmanni sõnul oli nende roll olla põhimõtteliselt kuller. "Üks nendest noortest oli esimesena seotud juba selle skeemiga ja suhtlus telefonikelmidega käis läbi Telegrami rakenduse. Telegrami rakendusse tuli siis info selle kohta, kuhu oleks vaja minna. Ehk et kannatanu aadress ja meie noored olid siis need, kes läksid sellele aadressile ja tavaliselt said kätte siis kannatanult näiteks pangakaardi koos PIN-koodidega," selgitas prokurör.

Ehkki noored ise on Tallinnast, käisid nad kaartidel järel üle Eesti – piltlikult Pärnust Narvani. Näiteks on valvekaamera salvestus, kuidas naisterahvas, kes on samal ajal kõnekeskuse petistega telefoniühenduses, paneb 12. novembril kell 14.20 Lääne-Eestis, Taeblas oma kaardi Omniva kappi, kell 15.05 on Darja koos kaasosalisega kohal ja võtab selle välja. Vähem kui tund hiljem tühjendavad nad juba pangakontot päevalimiidi ulatuses.

Darja sai igalt välja võetud summalt viis kuni kümme protsenti, aga enda sõnul ei tundnud peale paari kulleri ühtegi teist skeemi lüli – näiteks, kellele raha edasi andis. Ka politsei ei suutnud peale kullerite lõpuks kedagi tuvastada.

Kõige suurem korraga üle antud summa jäi Darja sõnul 150 000 euro juurde.

Haugase sõnul kasutataksegi võimalikult palju selliseid suhtlusvahendeid või -keskkondi, mis on krüpteeritud ega jäta jälgi. "See tekst kaob reeglina kohe või kustutatakse teise osapoole poolt, neid kontosid pidevalt vahetatakse. Nad ise kirjeldasid, et tõenäoliselt oli üks ja sama koordinaator nendel, aga ega seda nemad ka tõsikindlalt ei osanud öelda."

Darja kinnitusel sai ta hiljem aru, et osaleb kelmuses. "Aga me oleme siis natukene siuksed idioodid, kes väga nagu ei saanud aru, mis tegelikult toimub ja mis pärast saab sellest kõigest."

Küsimusele, miks ta oli nõus seda kõike tegema, ei osanud naine enda sõnul vastata. "See oli niisugune raske periood, kus ei olnud üldse tööd Eestis ja päris kallis kõik. Võib-olla nägime, kuidas Eestis on nagu palju raha, kes seda teeb ja võib-olla tahtsime lihtsalt proovida," püüdis Darja oma tegusid selgitada.

Politsei sai noorte sõpruskonnale jälile tänu ohvrite avaldustele. Darja, kes oli parajasti koos oma lapse ja sõpradega vanalinna majas, peeti eelmise aasta kevadel kinni. Kelmid tunnistasid süüd ja mõisteti tingimisi vangi, aga mis veelgi olulisem, kõik kelmide poolt välja petetud 600 000 eurot, ka see, millega Darjal tegelikult kokkupuudet ei olnud, tuleb neil tagasi maksta. Darja kanda jääb 180 000 eurot. 

Naine ise ei usu, et keegi neist jõuab seda raha elu lõpuni tagasi maksta. "Keegi kindlasti nagu saab raha, aga mitte see, et kõik nad saavad."

Aga tagasi eksperimendi juurde. Ka siin jäävad vestluspartnerid anonüümseks, aga kui räägitakse, et neil on mitu eestikeelset inimest, kes kaaluvad kõnekeskusse tööle tulemist, ollakse väga huvitatud.

"Kui räägite eesti või leedu keelt, on töökoht Užgorodis, kui saksa keelt, siis Odessas. Tingimused on kõigile samad: palk on 1600, tasuta elamispind, tasuta elamine, tasuta sõit ja kümme protsenti tehingu hinnast. Täpselt nii ongi. Rääkige inimestele nii nagu on. Töö nagu töö ikka," rääkis värbaja.

Väidetavalt oodatakse eestikeelseid inimesi just kõnekeskusesse Užgorodis, mis on Tartu-suurune linn Lääne-Ukrainas. Värbaja sõnul töötab samas kõnekeskuses veel seitse eesti keelt rääkivat inimest. Ka Darja sõnul moositi teda, et ta tõuseks "karjääriredelil" kõrgemale ja sõidaks kõnekeskusesse tööle.

Eksperimendis osalenud Polina Volkova sõnul ei olnud värbamisprotsess siiski kõige efektiivsem, kuna oli hetki, mil tuli järgmist intervjuud oodata.

"Samal ajal oli tajuda, et neil on selged piirid, et mida nad saavad öelda ja mida nad ei saa," märkis Volkova.

Värbamiskõne jätk: "Inimesed viivad teid asjaga kurssi, seletavad, mida ja kuidas teha, kuidas rääkida, millele tähelepanu juhtida, millised on nüansid ja peensused, aga tegelikult pole see nii raske. Kõik on selge ja arusaadav. Teilt nõutakse ainult soovi teha tööd ja pühendada sellele veidi aega."

Värbajad on siiski nii palju ettevaaltikud, et soovivad veenduda, kas potentsiaalne müügiagent oskab ikka eesti keelt B2 tasemel, nagu kuulutuses nõuti. Jaanuari keskel toimus järgmine seanss, kus seda kontrollitakse. Äripäeva toimetuses leidus sobiva kandidaat.

Polina Volkova avaldas suurt üllatust selle üle, et keegi eestlastes reaalselt läheb sinna. "Et võib-olla see on kõige üllatuslikum, et kuidas sina ikka ise oma kaasmaalasi hakkad petma," imestas ta.

Kui Äripäeva toimetusest leitud kandidaat oli katse edukalt läbinud, oodati teda jaanuari lõpus tööle. Kui katse tegijad venitama ja kõhklust teesklema hakkasid, läks vastaspool lõpuks närvi.

"Võime teha temaga notariaalse lepingu, et ta sõidab Ukrainasse tööle, hakkab inimeste juhendamisel helistama Eesti firmadesse, neid röövima, endale raha teenima...Ongi üldjoontes kõik," ärritus värbaja ja lisas: "Inimene tuleb mugavatesse tingimustesse, talle makstakse 1600 dollarit palka, makstakse kinni tema renoveeritud korter. Küsimus: aga mis korter see on? Mingi sara või renoveeritud korter? Põrgut küll, ma ei saa aru, mis keeles me räägime! Saate aru, ma olen kindel, et nende elamistingimused saavad olema palju paremad, kui neil praegu Eestis on. Kui nad tulevad koos abikaasadega, hakkavad saama 3200 dollarit lihtsalt selle eest, et tulid kohale, käivad tööl ja neid õpetatakse. Mul on küsimus: mida nende heaks veel tegema peaks? Saate aru?"

Kokkuvõttes näitab see lugu, et ühelt poolt suudab politsei vahele võtta siin kohapeal tegutsevaid pettureid, aga teisalt on keeruline jõuda kõnekeskuste ninameesteni. Rahvusvahelist koostööd küll tehakse, aga isegi, kui üks kõnekeskus uksed sulgeb, tekib juba järgmine, kus kaasmaalased petavad eestlasi.

Prokurör Neare-Vaarmanni sõnul on kübermaailmas väga lihtne oma jälgi peita. "Näiteks need telefonikõned, mis tehakse, ju suunatakse mujalt riikidest. Tuleb kõne, mis näitab, et kõne on näiteks Saksamaalt, aga tegelikult helistaja asukohta me ei tea. Ta võib ükskõik, kus kohas asuda. Tehnilised võimalused on niivõrd laiad. Selge on see, et kui nüüd oleksid Eestis need kõnekeskused, siis me tabaksime toimepanijad, aga seni me Eestist ei ole tuvastanud kõnekeskuseid," rääkis prokurör.

Darja lisab enda kogemusest: "Kõik nagu arvavad, et see on kõik Ukraina süü, aga uskuge mind, see ei ole Ukraina süü. Päris palju eestlased töötavad siin."