Ukraina kontrollimine on Venemaa juhile Vladimir Putinile kinnisidee, sest nii taastuks nende positsioon suurvõimuna, kellel on otsustusõigus Euroopa julgeolekuruumi üle. Rahuläbirääkimised on vaid viis sõja võitmiseks ja lääneriikide ühtsuse nõrgestamiseks. Samas ei kavatse Venemaa sellel ja tõenäoliselt ka järgmisel aastal Eestit või mõnda teist NATO liikmesriiki sõjaliselt rünnata.

"Putin respekteerib NATO-t ning on väga põhjalikult kalkuleerinud, et pea ees kineetilisse konflikti astumine lõppeks talle saatuslikult. Samas tõstab sõjaväereform tulevikus Venemaa sõjalist võimet. Lisaks relvajõudude isikkoosseisu kasvatamisele valmistutakse suurtükimoona strateegilise varu taastamisega järgmiseks võimalikuks sõjaks," ütles välisluureameti juht Kaupo Rosin.

Venemaa on nelja aasta jooksul suurendanud suurtükiväemoona tootmist rohkem kui 17 korda. Möödunud aastal toodeti kokku seitse miljonit mürsku, miini ja raketti. Samuti on hakatud kõikides väe- ja relvaliikides massiliselt looma drooniüksusi. NATO liitlased peavad seega olema valmis, et tulevikus on Venemaal 190 pataljoni, kes kasutavad mehitamata süsteeme maal, õhus ja merel nii lahingu- kui ka toetusülesannete täitmiseks.

"Venemaa arendab oma droonivõimekust järjepidevalt ja kavas on ka selle viimine üle kogu Venemaa armeestruktuuri, nii et see kujutab endast suurt ohtu kõigile riikidele. Nagu me oleme näinud viimastest intsidentidest viimase aasta jooksul Poolas, aga ka mujal, siis tegelikult läänel ja meil ei ole seni head vastust, kuidas neid droone tõrjuda, kui nad tulevad massilisiselt ja see on valdkond, millega peab kahtlemata väga pühendunult tegelema," sõnas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Henrik Praks.

Ukraina sõja jätkumine kasvatab Venemaal aga ebastabiilsust. Sõjale keskendunud majandusel ei lähe hästi ja tavakodanikeni on see jõudnud bensiinikriisi ja kõrgemate maksudega. Venemaa riigieelarvet parandati mullu kahel korral. Põhjuseks kasvanud sõjakulud ja vähenenud energiatulud.

"Nad on täna väga haavatavad. Sõjamajandus konsumeerib enamik ressurssi, sanktsioonidest vabanemine on põhieesmärk. See trajektoor Vene majandusel on meie vaates hetkel väga õiges suunas. Praegu on õige aeg nüüd tegelikult juurde vajutada," lausus Rosin.

Välisluureamet peab aga vähetõenäoliseks, et Venemaa majandus lähiajal täielikult kokku variseb. Majandus- ja julgeolekueksperdi Raivo Vare sõnul püsib Venemaa jaks veel vähemalt aasta, kui Hiina, Iraan ja Põhja-Korea jätkavad nende toetamist enam-vähem senisel viisil.

"Kui nad seda ei tee, siis pilt muutub kiiremini, aga esialgu juba ainuüksi selle majanduse mastaapi ja nii-öelda mentaalsust vaadates - Kremlist alates ja lihtinimestega lõpetades - seda inertsi selles ühiskonnas jätkub veel aastaks kindlasti. Kahjuks küll. Ja selle peale Putin praegu ka mängib, muuseas, kui hoolega vaadata," sõnas Vare.

Ukraina sõja lõpetamine oleks aga Venemaa režiimi jaoks samuti ohtlik. Nii kaoksid põhjendused ja ettekäänded, mida kasutatakse riigisiseste probleemide tekkimisel. Lisaks pole Venemaal vahendeid sõjast naasvate mõrvarite ja vägistajate taasühiskonnastamiseks.