Viie Euroopa luureagentuuri juhid, kes on viimastel päevadel uudisteagentuuriga Reuters anonüümseks jäädes rääkinud, ütlesid, et Venemaa ei soovi sõda kiiresti lõpetada. Neli neist ütlesid, et Moskva kasutab kõnelusi USA-ga selleks, et sanktsioone leevendada ja äritehinguid sõlmida.

Üks Euroopa luurejuht ütles, et kõnelused - mille viimane voor toimus sel nädalal Genfis - on "läbirääkimiste teater".

Sellised märkused viitavad silmatorkavale mõtteviisi erinevusele Euroopa pealinnade ja Valge Maja vahel, kes Ukraina sõnul soovib enne novembris toimuvaid USA kongressi vahevalimisi juuniks rahulepingu sõlmida, kommenteeris Reuters. Trump on öelnud, et usub Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini soovi kokkulepe sõlmida.

"Venemaa ei taotle rahulepingut. Nad taotlevad oma strateegilisi eesmärke ja need pole muutunud," ütles üks Euroopa luurejuhtidest. Venemaa sihtide seas on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski võimult eemaldamine ja Ukrainast lääne ja Venemaa vahelise "neutraalse" puhvri tegemine.

Teise luurejuhi sõnul on peamine probleem see, et Venemaa ei taha ega vaja kiiret rahu ning tema majandus "ei ole kokkuvarisemise äärel".

Kuigi luurejuhid ei öelnud, kuidas nad oma teabe on saanud, kasutavad nende teenistused inimluuret, sidevahendite pealt kuulamist ja mitmesuguseid muid vahendeid info hankimiseks. Kõik ütlesid, et peavad Venemaad luuretegevuse prioriteetseks sihtmärgiks.

Venemaa välisministeerium ei vastanud kohe Reutersi kirjalikule kommentaaritaotlusele. Putin on öelnud, et on rahule valmis, kuid oma tingimustel, korrates sisuliselt samu nõudmisi, mis ta esitas ka enne täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aasta 24. veebruaril. Venemaa ametnike sõnul on Euroopa valitsused Venemaa hindamisel korduvalt eksinud.

Ukraina ja Venemaa läbirääkijad kohtusid sel nädalal oma kolmandal USA vahendatud kohtumisel 2026. aastal, ilma läbimurdeta peamistes keerdküsimustes, sealhulgas territooriumite küsimuses.

Moskva soovib, et Kiiev viiks oma väed välja ka ülejäänud viiendikult Donetski oblastist, mida Venemaa ei ole suutnud siiani vallutada. Ukraina on sellest keeldunud.

Üks luurejuht ütles, et Venemaa võiks territooriumide osas rahule jääda, kui ta saaks ülejäänud Donetski oblasti, kuid see ei täidaks tema eesmärki kukutada Zelenski läänemeelne valitsus.

Teine luurejuht ütles, et valitseb ekslik arvamus, et Ukraina Donetski loovutamine viib kiiresti rahulepinguni. "Juhul, kui venelased need järeleandmised saavad, siis arvan, et see on ehk alles tegelike läbirääkimiste algus," ütles ametnik, ennustades, et Venemaa esitab seejärel edasisi nõudmisi.

Luurejuht väljendas otseseid näiteid esitamata ka muret lääneriikide väga piiratud oskuste üle pidada Venemaaga läbirääkimisi, sealhulgas Euroopa poolel, millel Zelenski sõnul peaks läbirääkimistel aktiivne roll olema.

USA poolt juhivad läbirääkimisi kinnisvaraarendaja ja Trumpi kauaaegne sõber Steve Witkoff ning USA presidendi väimees Jared Kushner. Mõlemad mehed on Trumpi nimel töötanud ka teiste konfliktide lahendamisel, kuid kumbki neist ei ole väljaõppinud diplomaadid ega oma ka eriteadmisi Venemaa ega Ukraina kohta.

Vastuseks kommentaaritaotlusele ütles Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly, et anonüümne kriitika ei aita USA sõja lahendamise püüdlustele kaasa. "President Trump ja tema meeskond on teinud rohkem kui keegi teine, et tuua mõlemad pooled kokku tapmise peatamiseks ja rahuleppe saavutamiseks," teatas ta.

Kaks ametnikku ütlesid, et Moskva üritas jagada kõnelused kaheks erinevaks suunaks – üks keskendub sõjale ja teine ​​kahepoolsetele lepingutele USA-ga, mis hõlmaksid Venemaale kehtestatud sanktsioonide leevendamist.

Zelenski on rääkinud, et tema luureteenistuste andmeil on USA ja Venemaa läbirääkijad arutanud Vene saadiku Kirill Dmitrijevi pakutud kahepoolseid koostöölepinguid väärtusega kuni 12 triljonit dollarit.

Üks Reutersiga rääkinud luurejuht ütles, et pakkumine oli mõeldud nii Trumpile kui ka Venemaa oligarhidele, kes pole sanktsioonide tõttu sõjast kasu saanud, kuid kelle lojaalsust Putin peab säilitama, kuna Venemaa majandus seisab silmitsi üha suuremate probleemidega. Luureülem lisas siiski, et lõppkokkuvõttes on Venemaa ühiskond vastupidav, mis suudab raskustega toime tulla.

Kolmas ametnik ütles aga, et Venemaa seisab 2026. aasta teisel poolel silmitsi väga suurte finantsriskidega, viidates muuhulgas Moskva piiratud juurdepääsule kapitaliturgudele, mis on tingitud sanktsioonidest ja kõrgetest laenukuludest.

Mõned analüütikud ütlevad, et Venemaa majandus on kuskil stagnatsiooni ja majanduslanguse vahepeal pärast seda, kui eelmisel aastal kasvas see vaid ühe protsendi võrra.

Keskpanga baasintressimäär, mis kujundab laenukulusid, on 15,5 protsenti. Rasketeks päevadeks kogutu fondi likviidne osa, mida Venemaa valitsus kasutab oma eelarvepuudujäägi katmiseks, on pärast 2022. aasta sissetungi vähenenud enam kui poole võrra.