Tuleva nelja aasta jooksul suunatakse teehoidu rohkem kui miljard eurot
Valitsus kinnitas neljapäeval riigiteede teehoiukava, millega järgneva nelja aasta jooksul suunatakse teehoidu enam kui miljard eurot. Teehoiu raha suureneb tänavu kolmandiku võrra, kuid see jääb ikkagi maha vajalikust teede seisundi säilitamise tasemest, kinnitab taristuehituse liit.
Taristuminister Kuldar Leisi sõnul rahastab riik tänavu teehoidu 281 miljoni euroga, mida on 30 protsenti rohkem kui eelmistel aastatel. Sellest riigieelarvest tuleks 114 miljonit.
"Üks oluline komponent on mootorsõiduki aastamaks ehk mis on kokku lepitud 85 miljonit aastas. See, mis kõik sõiduki omanikud maksavad, see tuleb täpselt teedesse tagasi. Teine komponent, mis tulevikus on just neljarajaliste ehituseks, on siis Euroopa Liidu raha, sest Euroopas on 2028. aasta ja pluss perioodil lausa kahekordne just transpordi rahastuse eelarve, pluss kümnekordne sõjalise liikuvuse eelarve. Selleks aastaks ja järgmiseks on rahastus paigas ja sealt edasi juba on osaliselt Euroopa raha," sõnas Leis.
Valitsus lubab ehitada Tallinnast Tartusse ja Pärnusse suunduvad põhimaanteed 2035. aastaks tervikuna neljarajaliseks. Selleks kulub järgmisel neljal aastal 376 miljoni eurot. Tööd Tallinna-Pärnu maantee 45 kilomeetril on alanud ja tänavu algavad tööd ka 20 kilomeetril Tartu maanteel ehk Imavere möödasõidu juures. Lisaks sellele rekonstrueeritakse 180 kilomeetrit maanteid ja viiakse 460 kilomeetrit kruusateid tolmuvaba katte alla.
"Varasemalt suutsime igal aastal näidata ka, et teede seisund on paranenud, aga kahel viimasel aastal mitte. Nüüd ma väga loodan, et peale täna kinnitatud teehoiukava ja juba varasemalt kokku lepitud rahastuse kasvu, suudame järgnevatel aastatel näidata, et meie teede seisukord siiski paraneb ja oluliselt paraneb," lausus transpordiameti peadirektor Priit Sauk.
Taristuehituse liidu hinnangul tuleks teedevõrku ainuüksi tänavu investeerida 370 miljonit eurot.
"Siin on riik vahendeid juurde leidnud. Küll nende vahendite kasv on eelkõige meil arenduse osas ehk et mis riigiteid ehitama või rekonstrueerima hakatakse. Mingil määral vahendeid tuleb juurde ka teede säilitamisse, et olemasoleva teedevõrgu seisund oleks meil vajalike nõuete kohane, aga mõlema rea peal tegelikult need vajadused, mida riik on ise hinnanud, siiski veel jäävad kaugele," ütles taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











