Kremlile lähedal seisev allikas ütles sõltumatule uudisteportaalile Meduza, et kuigi on veel vara rääkida täiemahulisest katsest ka Telegram täielikult keelustada, katsetavad Venemaa võimud märksa laiemate blokeerimismehhanismidega.

"On tunne, et Iraani kogemus interneti sulgemisega on inspireerinud meie julgeolekuasutusi," sõnas allikas.

Venemaal sündinud Telegrami asutaja Pavel Durov ütles, et riik piirab ligipääsu rakendusele eesmärgiga sundida kodanikke üle minema Maxile, mis on tema sõnul ehitatud jälgimiseks ja poliitiliseks tsensuuriks.

"Kaheksa aastat tagasi proovis Iraan sama strateegiat — ja kukkus läbi. Telegram keelustati väljamõeldud ettekäänetel, püüdes sundida inimesi kasutama riiklikku alternatiivi. Vaatamata keelule kasutab enamik iraanlasi Telegrami endiselt, hiilides tsensuurist mööda, ja eelistab seda jälgitavatele rakendustele," sõnas Durov.

Internetiaktivist ja eksiilis tegutseva Venemaa Interneti Kaitse Seltsi juht Mihhail Klimarev ütles, et kontrollimehhanismid erinevad Hiinas, Iraanis ja Venemaal märkimisväärselt.

Hiinas on pikaajaline tsensuurikultuur ja nn Suur Tulemüür — aastakümneid vana tehnoloogiate ja seaduste kombinatsioon, mille eesmärk on piirata ligipääsu välismaisele internetile. 

Venemaal on "palju väikeseid aedu" teenusepakkujate tasandil, kus ametnikud saavad sekkuda ja liiklust hallata. 

Iraanis peavad sõnumirakendused tegutsema valitsuse kontrollitavas riiklikus infovõrgus.

"Tõsi on see, et autoritaarsete juhtide võim põhineb tänapäeval sageli oma rahva eksitamisel ja väliste, volitamata infovoogude — näiteks minusuguste eksiildiasporaa liikmete — tõkestamisel," ütles Klimarev, viidates Vene majandusteadlase Sergei Gurijevi analüüsile tema raamatus Spin Dictators.

Venemaa föderaalne tsensuuriasutus Roskomnadzor teatas teisipäeval, et oli kahepäevaste Telegrami häirete taga, väites, et meetmete eesmärk oli kodanike "kaitsmine". Kasutajad teatasid, et sõnumirakendus töötas väga aeglaselt ja piltide saatmine oli peaaegu võimatu.

WhatsApp ja Telegram, millel kummalgi on umbes 100 miljonit kasutajat, on keeldunud Venemaa kasutajate andmete riigisisesest salvestamisest, nagu seadus nõuab, viidates privaatsusprobleemidele.

Telegram võimaldab kasutajatel pidada tasuta kanaleid, mida kasutavad nii Kremlit toetavad isikud kui ka nende vastased, et jõuda suure publikuni. Populaarsematel kanalitel on miljoneid tellijaid.

WhatsAppi pressiesindaja ütles kolmapäeva hilisõhtul uudisteagentuuridele, et Venemaa võimude tegevuse eesmärk oli sundida kasutajaid Maxi installima.

"Üle 100 miljoni inimese isoleerimine privaatsest ja turvalisest suhtlusest on samm tagasi ning saab viia ainult inimeste turvalisuse vähenemiseni Venemaal," lisas pressiesindaja. "Teeme jätkuvalt kõik endast oleneva, et hoida inimesi ühenduses."

Venemaa on keelanud ka Facebooki, Instagrami ja X-i. Miljonid inimesed pääsevad neile ja sõnumirakendustele siiski ligi VPN-ide (virtuaalsete privaatvõrkude) kaudu, kuid võimud on nende kasutamist karmilt piirama asunud. Hääle- ja videokõned WhatsAppis ja Telegramis piirati juba eelmise aasta augustis.

Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi lesk Julia Navalnaja teatas sel nädalal kampaania käivitamisest, et seista vastu interneti kasutamise mahasurumisele.

Tema ja Klimarev kutsusid Google'it ja Apple'it üles aitama Maxi pealesurumisele Venemaal vastu seista, eemaldades rakenduse oma äpipoodidest.

Alates eelmisest aastast on Max kohustuslikuna eelinstalleeritud kõikidele riigis müüdavatele uutele seadmetele. Hinnanguliselt on rakendusega registreerunud umbes 70 miljonit kasutajat, kellest paljusid on selleks sundinud tööandjad või haridusasutused.

Telegrami piirangud on tekitanud vastureaktsiooni ka mõnede Vene patriootlike blogijate seas, kellel on rakenduses suur jälgijaskond. Paljud poliitikud ja ametnikud kasutavad Telegrami aktiivselt.

Klimarevi sõnul võib Kremli järgmine samm olla kriminaalkaristuse kehtestamine VPN-ide kasutamise eest, kuid tema hinnangul ei õnnestu Venemaal oma kodanikke internetist täielikult ära lõigata.