USA esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner peavad teisipäeval Genfis Iraaniga läbirääkimisi, kus Omaani esindajad tegutsevad vahendajatena. USA välisminister Marco Rubio hoiatas laupäeval, et kuigi Trumpi eelistus on Teheraniga kokkuleppele jõuda, on seda väga raske teha, vahendas Reuters.

Samal ajal on Trump piirkonda kogunud sõjalisi jõude. USA ametnikud teatasid reedel, et Pentagon saadab Lähis-Itta täiendava lennukikandja, lisades tuhandeid sõdureid koos hävituslennukite ja muu tulejõuga.

Trump, kes rääkis reedel Põhja-Carolina baasis USA vägedega, mainis avalikult Iraani režiimivahetuse võimalust, öeldes, et see oleks parim asi, mis juhtuda saab. Ta keeldus avaldamast, kes võiks Iraani üle võtta, kuid ütles, et inimesi on.

"47 aastat on nad rääkinud ja rääkinud ja rääkinud," ütles Trump.

Trump on pikka aega väljendanud skepsist maavägede saatmise suhtes Iraani, öeldes eelmisel aastal, et viimane asi, mida teha, on maavägede saatmine.

Lähis-Idas seni paiknenud USA tulejõud viitavad rünnakuvõimalustele peamiselt õhu- ja mereväe abil.

Venezuelas näitas Trump eelmisel kuul toimunud reidil valmisolekut toetuda ka erivägedele, et kinni pidada riigi president Nicolás Maduro.

Kui Valge Maja pressiesindajalt Anna Kellylt küsiti kommentaari potentsiaalselt püsiva USA sõjalise operatsiooni ettevalmistuste kohta, ütles ta: "President Trumpil on Iraani suhtes kõik võimalused laual."

"Ta kuulab iga küsimuse kohta erinevaid vaatenurki, kuid langetab lõpliku otsuse selle põhjal, mis on meie riigi ja riigi julgeoleku jaoks parim," ütles Kelly.

Pentagon keeldus kommentaaridest.

Eelmisel aastal saatsid Ameerika Ühendriigid piirkonda kaks lennukikandjat, kui korraldasid rünnakuid Iraani tuumaobjektide vastu.

Juunis toimunud operatsioon "Midnight Hammer" oli aga sisuliselt ühekordne USA rünnak, kus vargpommitajad lendasid USA-st Iraani tuumaobjektide ründamiseks. Iraan korraldas väga piiratud vastulöögi USA baasile Kataris.

Riskid kasvavad

Anonüümsete ametnike sõnul on seekord käimasolev planeerimine keerukam. Üks ametnikest ütles, et pikaajalises kampaanias võib USA sõjavägi rünnata Iraani riigi- ja julgeolekurajatisi, mitte ainult tuumainfrastruktuuri. Ametnik keeldus täpsemaid üksikasju avaldamast.

Ekspertide sõnul oleksid riskid USA vägedele sellises operatsioonis tohutu raketiarsenaliga Iraani vastu palju suuremad. Iraani vastulöögid suurendavad ka piirkondliku konflikti ohtu.

Sama ametnik ütles, et Ameerika Ühendriigid eeldavadki Iraani vasturünnakuid, mis võib kaasa tuua vastastikused löögid ja vastulöögid pikema aja jooksul.

Trump on korduvalt ähvardanud Iraani pommitada tema tuuma- ja ballistiliste rakettide programmide ning sisemiste teisitimõtlejate mahasurumise pärast.

Neljapäeval hoiatas ta, et diplomaatilise lahenduse alternatiiv oleks väga traumeeriv.

Iraani Revolutsiooniline Kaardivägi on hoiatanud, et Iraani territooriumile suunatud rünnakute korral võivad nad anda vastulöögi ükskõik millise Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasi vastu.

USA-l on baasid kogu Lähis-Idas, sealhulgas Jordaanias, Kuveidis, Saudi Araabias, Kataris, Bahreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Türgis.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kohtus kolmapäeval Washingtonis Trumpiga läbirääkimiste pidamiseks ja ütles, et kui Iraaniga kokkuleppele jõutakse, peab see sisaldama Iisraeli jaoks elutähtsaid elemente.

Iraan on öelnud, et on valmis arutama oma tuumaprogrammi piiramist vastutasuks sanktsioonide tühistamise eest, kuid on välistanud küsimuse seostamise rakettidega.