Praegu on lemmikloomade registreerimine killustunud kohalike omavalitsuste andmekogude vahel ning osades omavalitsustest puudub elektrooniline arvestus sootuks. Selle tagajärjena on loomapidaja leidmine keeruline ja aeganõudev, loomad viibivad varjupaikades kauem ning seetõttu suureneb finantskoormus nii omavalitsustele kui ka varjupaikadele. Halb jälgitavus soodustab ka ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust ning pettuseid.

Kiibistamine ja registreerimine tehakse kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kuna neid loomaliike peetakse lemmikloomana kõige rohkem. Teiste liikide registreerimine jääb vabatahtlikuks.

Regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase sõnul annab üleriigiline lemmikloomaregister parema ülevaate lemmikloomade tegelikust arvust. Tänu sellele saab riik tõhusamalt planeerida veterinaarteenuseid ning ennetada ohtlike haiguste, nagu marutaud, levikut.

"Lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine vähendab omaniku südamevalu, kui ta lemmikloom läheb kaduma. Tänu registreeritud kiibile on võimalik loomapidaja tuvastada juba looma leidmisel. Nii ei pea lemmik tingimata varjupaika sattumagi, vaid jõuab kiiresti koju tagasi. Loomapidajale hoiab see ühtlasi kokku raha, sest looma varjupaigas pidamise kulud peab tasuma tema pidaja," ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Kadri Kabel.

"Üleriigiline register aitab loomal koju tagasi jõuda sõltumata sellest, millisest Eesti otsast ta leiti. Looma sattumisel teise omavalitsusse ei pruugi loomapidaja osata teda sealt otsida. Tänu riiklikule registrile leitakse aga loomapidaja hõlpsasti üles," lisas Kabel.

Seadusemuudatused jõustuvad plaani kohaselt koos uue lemmikloomaregistri valmimisega tuleva aasta juunis.