USA välisministeeriumi kõrge ametnik teatas, et Kasahstanis asuv seismiline seirejaam tuvastas 22. juunil 2020 sündmuse magnituudiga 2,75. USA süüdistab Hiinat samal ajal toimunud salajases tuumakatsetuses.

"Oleme teadlikud, et Hiina korraldas tuumakatsetuse," ütles välisministri abi Christopher Yeaw. Tema sõnul toimus tõenäoline plahvatus Loode-Hiinas Lop Nori lähedal, mis on juba pikka aega olnud Hiina peamine tuumapolügoon.

USA süüdistus langeb ajale, mil president Donald Trumpi administratsioon avaldab Pekingile survet liituda võimalike relvastuskontrolli läbirääkimistega, kus osaleksid ka USA ja Venemaa. Küsimus tuumarelvade piiramisest on muutunud eriti pakiliseks pärast seda, kui käesoleva kuu alguses aegus New START leping, mis piiras USA ja Venemaa tuumarelvade hulka.

Trump plaanib külastada Pekingit aprillis, et kohtuda Hiina liidri Xi Jinpingiga.

Möödunud aastal märkis Trump, et USA võib taasalustada tuumakatsetusi võrdsetel alustel Hiina ja Venemaaga. Ehkki administratsioon pole veel ametlikku käsku tuumakatsetusteks andnud, on ametnikud vihjanud, et võimalikud USA katsetused sarnaneksid just nendele väikese võimsusega plahvatustele, milles riik süüdistab Hiinat ja Venemaad.

Hiina on süüdistused korduvalt tagasi lükanud. Pekingi saatkond Washingtonis ei soovinud Yeawi esitatud andmeid kohe kommenteerida.

1996. aasta üldine tuumakatsetuste keelustamise leping (CTBT) lubab tegevusi tuumaarsenali ohutuse tagamiseks (nt eksperimendid lõhustuva materjaliga), tingimusel et need ei tekita tuumaplahvatust. Trumpi administratsioon väidab, et Hiina on selle piiri ületanud.

Samas märkis CTBTO (lepingujärgne kontrollorganisatsioon), et nende süsteemid ei tuvastanud 2020. aasta juunis ühtegi selget tuumaplahvatust.

CTBTO tegevjuht Robert Floyd täpsustas aga teisipäeval, et sel kuupäeval tuvastati siiski "kaks väga väikest seismilist sündmust" 12-sekundilise vahega. Kuna need jäid alla organisatsiooni kindla tuvastusläve (u 500 tonni TNT-ekvivalenti), ei saa ainuüksi seismiliste andmete põhjal sündmuse põhjust kindlalt kinnitada.

Võrdluseks: 1945. aastal Hiroshimale heidetud pommi võimsus oli umbes 15 000 tonni ehk 15 kilotonni.

Yeaw väitis Hudsoni Instituudis esinedes, et USA-l on raske määrata plahvatuse täpset võimsust, kuna Hiina püüab seismilisi jälgi maskeerida. Tema sõnul ei viidanud signaalid maavärinale ega kaevandustöödele.

USA on väljendanud muret salajaste väikese võimsusega katsetuste pärast juba pikka aega. Väljaanne Wall Street Journal kajastas 2020. aasta aprillis, et USA administratsioon kahtlustab Hiinat võimalike varjatud tuumakatsetuste korraldamises Lop Nori polügoonil. Samuti teatas USA 2019. aastal, et tõenäoliselt viib ka Venemaa läbi sarnaseid väikese võimsusega tuumakatsetusi.

Relvastuskontrolli pooldajad, nagu Daryl Kimball (Arms Control Association), hoiatavad, et USA katsetuste taasalustamine oleks tehniliselt mittevajalik ja vallandaks ahelreaktsiooni teistes tuumariikides.

Yeaw aga rõhutas, et Washington ei saa endale lubada "talumatut ebasoodsat olukorda", kus teised riigid katsetavad ja USA mitte. Ta sõnas, et loodab arutada tuumaküsimusi Hiina ja Venemaa ametnikega järgmisel nädalal Genfis toimuval ÜRO foorumil.