Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 19. veebruaril kell 21.01:

- Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis;

- Venemaa tõrjus Euroopa soovi osaleda Ukraina rahuläbirääkimistes;

- Zelenski: me ei saa Donbassi lihtsalt ära anda;

- Zelenski kutsus inimesi üles mõtlema eelkõige riigi peale;

- Zelenski: rahukõnelused võiksid jätkuda juba veebruaris;

- Venemaal võttis Ilski naftatöötlemistehase kustutamine kaks päeva aega;

- Euroopa luurejuhid kahtlevad võimaluses tänavu Ukrainas rahuni jõuda;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit.

Trump pikendas mõningaid Moskva-vastaseid sanktsioone veel ühe aasta võrra

USA president Donald Trump pikendas ametlikult mõningaid Moskva-vastaseid sanktsioone veel ühe aasta võrra. Sanktsioonid on seotud Venemaa sõjalise tegevusega Ukrainas. 

Kõnealused sanktsioonid kehtestati USA presidentide varasemate täidesaatvate korraldustega. Esimene sanktsioonide määrus anti välja juba 2014. aastal. Algselt kehtestati sanktsioonid nende vastu, kes toetasid Krimmi poolsaare vallutamist, kuid hiljem on seda nimekirja mitu korda uuendatud, vahendas Ukrainska Pravda.

Rootsi eraldab Ukrainale õhutõrjeks ja droonideks 1,2 miljardit eurot

Rootsi teatas neljapäeval 12,9 miljardi krooni (1,2 miljardi euro) suurusest sõjalisest abist Ukrainale, mis hõlmab peamiselt õhutõrjevõimekusi.

Kaitseminister Pal Jonson ütles, et sõjaline abipakett on seni suuruselt kolmas, mille Rootsi on Ukrainale andnud.

Paketi koostamisel lähtuti vajadustest, millest Ukraina on märku andnud.

"See tähendab õhutõrjet ning varem tarnitud platvormide varustamist laskemoonaga," ütles Jonson.

Valitsuse teatel kulub umbes 4,3 miljardit krooni Ukrainale kaasaegse lühimaa õhutõrjevõimekuse tarnimiseks.

See hõlmab mobiilse õhutõrje suurtükisüsteemi TRIDON Mk2 täiendavaid ühikuid, mille tarnimisest Ukrainale teatas Rootsi veebruari alguses.

Jonsoni sõnul on eesmärk süsteemid Ukrainale üle anda 24 kuu jooksul.

Ülejäänud vahendid lähevad suure koguse laskemoona, sealhulgas kaugmaa suurtükimürskude, samuti väljaõppe ning Ukrainaga pikamaadroonide alase koostööprojekti laiendamiseks.

Vahendid on osa Rootsi iga-aastasest 40 miljardi krooni suurusest eelarvest Ukraina abistamiseks.

Jonson ütles, et selle aasta eelarve järelejäänud 27 miljardist kroonist antakse teada kevadel ja suvel.

Tegemist on Rootsi 21. abipaketiga Ukrainale alates Venemaa sissetungist 2022. aastal, kokku on riik annetanud sõjaliseks toetuseks kokku 103 miljardit krooni (9,6 miljardit eurot).

Varasemad tarned on hõlmanud jalaväe lahingumasinat CV90, mobiilset suurtükisüsteemi Archer ning tanke ja dessantkaatreid.

Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu neljapäeva õhurünnaku Venemaa Pihkva oblastile, süüdates Velikije Lukis asuva naftabaasi.

Pihkva oblasti kuberner Mihhail Vedernikov teatas droonirünnaku tagajärjel puhkenud tulekahjust Velikije Luki naftahoidlas. Esialgsetel andmetel inimesed viga ei saanud, vahendas uudisteagentuur Interfax.

"Vaenlase droonirünnaku tagajärjel Velikije Luki naftahoidlale põleb üks naftamahutitest," kirjutas Vedernikov sõnumsiderakenduses Max. Kuberner lisas, et tsiviilisikute ega rajatiste töötajate seas esialgsetel andmetel ohvreid pole.

Varem oli Vedernikov teatanud üldisemalt droonirünnakust oblasti tsiviiltaristule.

"Velikije Luki linnas on käimas droonirünnak tsiviilinfrastruktuuri vastu. Palun ärge lähenege akendele. Kui olete õues, otsige varju lähimas hoones või ruumides," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Sõjasündmusi kajastav sotsiaalmeediakanal (((Tendar))) teatas öösel, et Velikije Lukis asuv naftahoidla on täielikult leekides.

The oil depot in Velikiye Luki, Pskov region, in Russia, is fully engulfed in fire.

What is worth mentioning is that Russians actually tried to protect the facility using a fence and scaffolding. It evidently didn't work. pic.twitter.com/cBxcHbXs9g

— (((Tendar))) (@Tendar) February 18, 2026

"Väärib märkimist, et venelased on üritanud rajatist aia ja kattevõrkudega kaitsta. Ilmselgelt see ei õnnestunud," lisas (((Tendar))) postitades ka foto mahutitest, mille ümber on ehitatud võrkudest kuubik.

Ühismeediakanalites tehtud postitustes rõhutati rajatise strateegilist tähtsust seoses bensiini olulisusega logistika jaoks. Lisaks asub läheduses venelastele eluliselt tähtis raudteeühendus.

Lõppenud öö esimestel tundidel teatas sotsiaalmeedia konto The Battlefield, et Ukraina saatis Peterburi ja Moskva suunas tööle 80 ründedrooni.

‼️‼️✈️The second batch has left!

Cruise missiles and drones in the direction of Moscow and Leningrad regions.

See the latest updates with us:@TTheBattlefield https://t.co/Lo30rWhsO2 pic.twitter.com/qdHt3ZY1d4

— The Battlefield (@TTheBattlefield) February 18, 2026

Velikije Luki asub Eesti kagupiirist umbes 200 kilomeetri kaugusel kagus, Läti idapiirist umbes 120 ja Valgevene põhjapiirist umbes 60 kilomeetri kaugusel.

Venemaa tõrjus Euroopa soovi osaleda Ukraina rahuläbirääkimistes

Venemaa lükkas tagasi Euroopa riikide soovi osaleda samuti kõnelustel Ukrainas rahu saavutamiseks.

Euroopa üleskutsed lubada ka neil osaleda Ukraina rahuläbirääkimistel on põhjendamatu, kuna Euroopa seisukoht on jätkata võitlust nii kaua kui võimalik, ütles Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško.

"Tänasest päevast rääkides ei põhine eurooplaste üleskutsed läbirääkimiste laua taha lubamiseks millelgi. Nende roll on teada ja ka nende praegune seisukoht on teada. Ja nende praegune seisukoht on jätkata võitlust Ukraina territooriumil nii kaua kui võimalik," ütles Gruško neljapäeval ajakirjanikele.

Venemaa asevälisministri sõnul teevad eurooplased kõike, mis on vastuolus rahu edendamisega Ukrainas.

Vastuseks küsimusele Euroopa esindajate kohaloleku kohta Genfis, kus toimusid läbirääkimised Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahel, ütles Gruško, et arutelu sisu kohta kommentaare ei tehta, kuna see kahjustaks seda.

"Poliitilised ja informatiivsed tantsud, mida eurooplased nende läbirääkimiste ümber korraldavad, ei oma selles osas mingit tähtsust," märkis Vene aseminister.  

Zelenski: me ei saa Donbassi lihtsalt ära anda

Ukraina ei saa lihtsalt anda Donbassi agressorriigi Venemaa kontrolli alla, sest tuhanded inimesed on hukkunud seda territooriumi kaitstes, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval.

"See lihtsalt üle anda? Ma ei saa sellist ideed toetada. Ja ma ei ole kindel, et meie inimesed oleksid selleks valmis, sest tuhanded, kümned tuhanded ukrainlased on hukkunud seda Ukraina osa kaitstes," rääkis Ukraina riigipea intervjuus Briti ajakirjanikule Piers Morganile.

Riigipea märkis, et Donbassi küsimus ei ole ainult territooriumis, vaid ka inimestes ja riigi kaitsmise strateegiates.

"Donbass on osa meie iseseisvusest ja meie väärtustest. Vabadus ei ole meie jaoks tühi sõna," lisas president.

Samal ajal rõhutas Zelenski, et Ukraina vajab rahvusvahelisi julgeolekugarantiisid. Kuid isegi nendega ei saa keegi garanteerida, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ei tee katseid agressiooni taasalustamiseks meie riigi vastu, lisas ta.

"Kogu lugupidamise juures Ameerika kui tugeva riigi vastu, aga me vajame julgeolekugarantiisid. Kuid keegi ei saa anda sõna, et Putin ei tule uuesti," tõdes Zelenski.

Zelenski kutsus inimesi üles mõtlema eelkõige riigi peale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas kolmapäeval, et sõja ajal tuleks isiklikud asjad edasi lükata ning igas rollis, igal töökohal ja igas ametis peavad inimesed tegutsema riigi huvides.

"Ukrainas ei ole praegu ruumi mingile muule poliitikale. On sõjaaeg. Aeg kaitsta meie riiki ja kaitsta meie inimesi. Isiklikud asjad jäägu hilisemaks. Seetõttu tahan tänada kõiki, kes kaitsevad Ukrainat ja justnimelt Ukraina huve nagu nad kaitseksid iseennast. Igas rollis, igal töökohal ja igas ametis. Hoolige Ukrainast. Hoolige inimestest," rääkis Zelenski oma igaõhtuses pöördumises.

Riigipea märkis, et ühtsus on täna eriti oluline.

"Olen tänulik meie sõduritele rindel, kes viivad läbi aktiivseid operatsioone ja täiendavad meie, Ukraina vahetusfondi sõjavangide tagasisaamiseks. Ja just meie sõdurite vaprus tagab selle kõik – humanitaartulemused ja üldiselt meie diplomaatilise võimekuse, meie tugevad diplomaatilised positsioonid. Võtmeküsimus on see, kui neid seisukohti jagatakse. Kui me kõik Ukrainas töötame koos selle nimel, et Ukraina peaks vastu, kaitseks end ja saavutaks väärika rahu," sõnas Zelenski.

Nagu teatatud, siis rääkis Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis ja endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi kolmapäeval uudisteagentuurile AP antud intervjuus lahkarvamustest president Zelenskiga, sealhulgas 2022. aasta septembris tekkinud pingetest.

Samuti ütles Zalužnõi, et koos NATO partneritega välja töötatud vastupealetungi plaan kukkus läbi, kuna Zelenski ja teised riigijuhid ei eraldanud vajalikke ressursse.

Zelenski: rahukõnelused võiksid jätkuda juba veebruaris

Zelenski ütles kolmapäeval, et loodab Ukraina ja Venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste jätkumist veel sel kuul.

Zelenski ütles õhtul peetud videopöördumises, et on korduvalt vestelnud Ukraina esindajatega, kes pidasid Genfis läbirääkimisi.

"Ukraina on läbirääkimiste tulemustest huvitatud, kuid hetkel ei saa öelda, et tulemused oleksid piisavad," sõnas Zelenski.

Riigipea tõdes juba varem päeval, et Ukraina ja Venemaa ei jõudnud Genfis toimunud kõnelustel kokkuleppele nelja-aastase sõja lõpetamise põhiküsimustes.

"On näha, et teatav eeltöö on tehtud, kuid praegu on seisukohad erinevad, sest läbirääkimised ei olnud kerged," ütles Zelenski kõneluste järel ajakirjanikele.

Riigipea sõnul olid kõnelustel lahendamata jäänud küsimusteks Ukraina idaosas asuvate okupeeritud alade ning Vene vägede poolt vallutatud Zaporižžja tuumaelektrijaama staatus.

Kõnelused lõppesid juba enne lõunat ja kestsid märksa vähem kui teisipäevane kuuetunnine kohtumine.

Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov kinnitas samal ajal, et USA vahendatud kõnelustel tehti edusamme. Umerov ütles ajakirjanikele tehtud lühikeses avalduses, et kõnelused olid intensiivsed ja sisulised.

Venemaal võttis Ilski naftatöötlemistehase kustutamine kaks päeva aega

Ukraina droonirünnaku järel ööl vastu teisipäeva Krasnodari krais asuvas Ilski naftatöötlemistehases puhkenud tulekahju on täielikult kustutatud, teatas piirkondlik töörühm neljapäeval.

"Severski rajooni Ilski naftatöötlemistehases puhkenud tulekahju on täielikult kustutatud. Krasnodari krai eriolukordade ministeeriumi peadirektoraadi teatel kustutati lahtised leegid 18. veebruaril kell 23.04 Moskva aja järgi. Tulekahju kustutati täielikult 19. veebruaril kell 7.07," seisis avalduses.

Tulekahju puhkes Ilski naftatöötlemistehases ööl vastu teisipäeva, 17. veebruari Ukraina korraldatud droonirünnaku tagajärjel ning väidetavalt sai selles kahjustada naftamahuti.

Tulekahju kogupindala oli umbes 700 ruutmeetrit. Tulekahju kustutamisel osales kokku 125 inimest, kelle käsutuses oli 34 erinevat tehnikavahendit, teatasid võimud.

Ilski naftatöötlemistehas on üks Lõuna-Venemaa suurimaid, see hõlmab kuut naftatöötlemisüksust koguvõimsusega 6,6 miljonit tonni aastas.

Euroopa luurejuhid kahtlevad võimaluses tänavu Ukrainas rahuni jõuda

Euroopa luurejuhid on pessimistlikud võimaluste suhtes saavutada sel aastal kokkulepe Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks Ukrainas, seda hoolimata Donald Trumpi väidetest, et USA vahendatud kõnelused on toonud kokkuleppe väljavaate üsna lähedale.

Viie Euroopa luureagentuuri juhid, kes on viimastel päevadel uudisteagentuuriga Reuters anonüümseks jäädes rääkinud, ütlesid, et Venemaa ei soovi sõda kiiresti lõpetada. Neli neist ütlesid, et Moskva kasutab kõnelusi USA-ga selleks, et sanktsioone leevendada ja äritehinguid sõlmida.

Üks Euroopa luurejuht ütles, et kõnelused - mille viimane voor toimus sel nädalal Genfis - on "läbirääkimiste teater".

Sellised märkused viitavad silmatorkavale mõtteviisi erinevusele Euroopa pealinnade ja Valge Maja vahel, kes Ukraina sõnul soovib enne novembris toimuvaid USA kongressi vahevalimisi juuniks rahulepingu sõlmida, kommenteeris Reuters. Trump on öelnud, et usub Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini soovi kokkulepe sõlmida.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 256 910 (võrdlus eelmise päevaga +830);

- tankid 11 682 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 054 (+3);

- suurtükisüsteemid 37 384 (+21);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1649 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1302 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 138 330 (+406);

- tiibraketid 4314 (+0);

- laevad/kaatrid 29 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 79 036 (+117);

- eritehnika 4072 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.