"Tegemist on Euroopa Parlamendis toimuva aruteluga. Eesti on oma seisukoha sinna esitanud. Eesti on seisukohal, et me ei toeta seda," vastas Kallas valitsuse pressikonverentsil viibinud õpilase küsimusele, kes küsis, kas chat control võetakse vastu.

Euroopa Parlamendis on pikalt arutluse all olnud vastuoluline lastekaitsele keskenduv seadus, mis käsitleb ka privaatsete internetivestluste võimalikku jälgimist.

Novembri lõpus saavutasid Euroopa valitsused seaduses kokkuleppe. Liikmesriikide sõnul ei sisalda plaanitav seadus enam vestluste lausjälgimist. Samas sisaldab plaanitav seadus ikkagi seda, et rakenduste omanikud vabatahtlikult sõnumeid skaneeriks.

Euroopa Parlamendis peaks kavandatava seaduse üle hääletus toimuma aprillis. Seadus lubaks praegusel kujul sõnumirakendustel vestluste sisu skaneerida, et tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levikut ja laste peibutamist. Samuti kohustaks see platvorme tegema rohkem sellise sisu tuvastamiseks ja eemaldamiseks.

Kriitikute sõnul kaasneb seadusega privaatsuse riive.

Eesti valitsus on seadusele praegusel kujul poolehoidu avaldanud

Siseminister Igor Taro (E200) ütles detsembris, et kuigi Eesti toetab määrust, on valitsus vastu jälgimiskohustusele.

"Eesti seisukoht laste seksuaalse väärkohtlemise vastase määruse osas ei ole muutunud. Eesti ei toeta ühtegi lahendust, mis looks üldise jälgimiskohustuse või sunniks teenusepakkujaid sisse murdma krüpteeritud suhtluskeskkondadesse. Oleme seda korduvalt ja sõnaselgelt öelnud ning need põhimõtted jäävad kehtima ka edaspidi," sõnas Taro.

Ta rõhutas, et valmisolek eelnõuga edasi liikuda tulenes sellest, et selle varasemad probleemsed osad muudeti sisuliselt ümber.

"Kõige olulisem on, et kohustus tuvastada kogu kasutajate sisu – eriti krüpteeritud suhtlust – on eelnõust täielikult eemaldatud. See oli Eesti jaoks punane joon ning just seetõttu ei olnud varasemat versiooni võimalik toetada. Kuna see nõue on nüüd sõnaselgelt välja võetud, ei ole eelnõu enam vastuolus valitsuse varasemate põhimõtetega," märkis siseminister.

Ta rõhutas, et muudatused on piisavad varasemate privaatsusmurede välistamiseks. "Ühtegi massjälgimise või krüpteeritud sõnumite murdmise nõuet ei kehtestata. Võimalik tuvastamiskohustus tulevikus on viidud ainult ülevaatamisklausli alla – midagi ei jõustu automaatselt ja selleks oleks vaja uut poliitilist otsust kõigi liikmesriikide vahel," ütles Taro.

Eurosaadikute seisukohad on jagunenud

Kui ERR detsembris eurosaadikutelt nende arvamuse kohta uuris, olid seisukohad kahesugused. Keskerakondlased Jaak Madison ja Jana Toom on seadusele igal kujul vastu, samas kui Marina Kaljurand ja Jüri Ratas toetavad seda muudetud kujul. Sven Mikser ja Riho Terras pole veel lõplikku seisukohta kujundanud.

"Mina olen antud eelnõule täielikult vastu, kuna sisuliselt proovitakse ikkagi "laste kaitsmise nimel" saada ülevaadet iga tavalise inimese tegevuse kohta. Selline jälgimisühiskond on tavapärane Hiinas, kuid hetkel proovitakse sarnast süsteemi ehitada ka Euroopas," ütles Madison.

Tema sõnul on laste kaitsmise argument suitsukate ning sisuline soov on hoopis kontroll inimeste tegevuse üle. 

Madisonile jääb arusaamatuks siseministri suunamuutus ning selle põhjendused.

"Hr Taro väidab, et nüüdses muudetud eelnõus pole enam lausjälgimist iga internetikasutaja üle, kuid ikkagi on kohustus ettevõtjatel ja veebilehtedel teostada profileerimist ja vastavasse "profiili" langejad, kuigi nad ei pruugi olla mitte midagi illegaalset teinud, võivad ikkagi sattuda enese teadmata jälgimise alla," ütles Madison.

Toom ütles samuti, et ta ei ole nõus siseministri seisukohaga, kuna nõukogu seisukoht lubab ikka platvormitel endil sõnumivahetust kontrollida.

"Parlamendi seisukoht, mida ka mina toetasin, oli selge – sõnumite sisu saab kontrollida ainult kohtu loal ja ainult olukorras, kus see on viimane võimalik meede. Ja seda ei saa teha krüpteeritud sõnumite puhul," sõnas Toom.

Eurosaadikud Marina Kaljurand (SDE) ja Jüri Ratas (Isamaa) toetavad seadust viimasel kujul.

Kaljurand märkis, et viimane versioon seadusest ei kujuta lausjälgimist.

"Toetan eesistuja praegust ettepanekut peamiselt kahel põhjusel: otspunkti krüpteerimine (end-to-end encryption) jääb alles, seda on korratud mitmes kohas. Seega ei kohaldu massiline/lausjälgimine, vaid jätkub vabatahtlik, põhjendatud ja riskidel põhinev sihitud kontroll, mida rakendatakse praktikas ka praegu, ehk säilib digitaalne privaatsus," sõnas Kaljurand.

Ratas ütles samuti, et viimased muudatused ei sisalda jälgimiskohustust.

"Minu isiklik seisukoht on olnud ja on ka edaspidi selge – ma ei toeta lahendusi, mis looksid üldise jälgimiskohustuse või avaksid tee kõigi inimeste suhtluse skaneerimisele, sealhulgas krüpteeritud keskkondades. Viimased muudatused eelnõus on olnud väga mahukad ja need kõrvaldavad just selle probleemi, mille vastu ka Eesti on seisnud," sõnas Ratas.

Sven Mikser (SDE) ja Riho Terras (Isamaa) veel kujundavad oma seisukohta.

"Üks olulisi kriteeriume, millest oma otsust langetades lähtun, on mõistagi see, et uus regulatsioon ei tooks jõustudes kaasa igasuguse digisuhtluse lausjälgimist," sõnas Mikser.

Terras märkis, et algne versioon Euroopa Komisjoni eelnõust oli väga problemaatiline.

"Lapsporno on tõsine teema ja sellega tuleb tegeleda, aga meetmed selle vastu võitlemiseks peavad olema proportsionaalsed. Me ei saa ennetavalt avada kõikide inimeste isiklikke kommunikatsioonikanaleid ja sõnumeid massmonitoorimiseks. See tähendaks sisuliselt seda, et kõik kodanikud on juba iseenesest kahtlusalused," kirjutas Terras.

"Lõpliku hinnangu sellele asjale saan anda siis, kui kokkulepe on olemas," sõnas ta.

Eurosaadik Urmas Paetilt (RE) ei õnnestunud ERR-il sel teemal kommentaari saada.