Plaan moodustada eraldi riigikaitsekohus või sõjaväekohus ei ole tegelikult üldse uus, sarnased arutelud käisid riigikogus ka kuus aastat tagasi. Nüüd on need arutelud tagasi. 

Kaitseväe taustaga riigikaitsekomisjoni liikmed ehk Leo Kunnas (fraktsioonitu), Peeter Tali (Eesti 200), Alar Laneman (Reformierakond) ja Meelis Kiili (Reformierakond) tuginevad oma plaanis luua Eestisse riigikaitsekohus reservohvitseridest juristide arvamusele.

Riigikaitsekohus hakkaks plaani järgi tööle sõjaseisukorra ajal. Kohus lahendaks kiirendatud korras igasuguseid kaitseväega seotud muresid ja probleeme, olgu selleks mobilisatsioonikutsele mitteilmumine, väejooks, marodöörlus või vara rekvireerimine.

Reservohvitseride kogu juristide sektsiooni liige, Tallinna halduskohtu kohtunik Daimar Liiv selgitas, et rahuaja kohtusüsteem on liialt aeglane ja põhjalik, et lahendada sõja ajal tekkivaid olukorda.

"Sõjaaja tingimustes me ei saa rakendada sellist õiguskaitsesüsteemi nagu meil praegu läbi menetluste on. Siis on vaja need otsused teha kiiresti ja need kohtunikud peavad olema mitte ainult moraalselt, vaid ka oskuste poolest selliste otsuste ettevalmistamiseks valmis. See on minu professionaalne hinnang - kohtunikud praegu töötavad rahuaja režiimis ja nad ei kujuta ette, kuidas sõjarežiimis see töö peaks toimima ja kas seadusandlus on sobiv," rääkis Liiv.

Justiitsministeerium on riigikaitsekohtu ideele aga vastu.

Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles, et kui tahtagi sellist sõjaväekohut luua, siis peaks esmalt muutma põhiseadust, sest praegu oleks riigikaitsekohus põhiseadusevastane.

"Meil on juba täna määratud kohtunike hulgast need kohtunikud, kellel on kohtupidamise ülesanne sõja ajal. See tähendab, et mitte kõigil kohtunikel ei ole see ülesanne, vaid osadel. Edasi läheb spetsialiseerumine, mis tähendab täiendavat väljaõpet. Osa sellest on juba tehtud ja osaga minnakse edasi, nii et puudub igasugune vajadus täiendava dubleeriva süsteemi loomiseks," rääkis Pakosta ERR-ile.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees, reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles, et valitsus hindab, et Eesti on sõjaks praegu väga hästi valmis, siis ei vasta see absoluutselt tõele.

"Meil kui endistel kaadrisõjaväelastel on see ekspertiis, kuna oleme sõjalises juhtimises ja üldse juhtimises kaua osalenud. Me teame, millest me räägime. Meil on ka nii palju kujutlusvõimet, et me suudame Ukraina sõda ja teisi sõdu jälgides ja hinnates näha seda, mis ka meil võib juhtuda," ütles Kunnas.

Valitsus otsib praegu riigikaitsekomisjoniga uue tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu osas kompromissi. Kaitseminister Hanno Pevkur on juba öelnud, et vajadusel võetakse kogu eelnõu tagasi või hääletatakse endiste kaitseväelaste ettepanekud ükshaaval maha.

"Isegi juhul, kui valitsus peaks selle tagasi võtma, on meil alati võimalus esitada see komisjoni eelnõuna. Sel juhul me oleme sunnitud ka seda tegema," tõdes Kunnas.