Eelmisel aastal kahanes Eesti ehitusturu maht 1,4 protsenti. Samas suurenes hoonete ehitusmaht ligi kaks protsenti, eelkõige uute hoonete rajamise tõttu.

Elamuarendusettevõte Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm ütles, et nende mahud on Tallinnas kasvanud alates 2023. aastast igal aastal 20 protsenti. Tänavu tuleb samasugune kasv, mille kinnituseks on maa omandamine ligi 300 uue korteri rajamiseks.

"Meie näeme eriti järelturu pealt, et inimestel tegelikult on soovi kinnisvara omandada ja tasapisi kandub see üle ka uute korterite turule. Teiseste korterite turg on toiminud ajaloolisel keskmisel või isegi sellest ülalpool. Uute korterite turg on viimastel aastatel olnud veidi madalamatel tuuridel, aga see on järk-järgult paranemas ja tänavu kindlasti," lausus Soorm.

Kuigi Eestis käib Rail Balticu trassi ehitus, vähenes eelmisel aastal rajatiste ehitusmaht ligi seitse protsenti. Verston Eesti juhatuse esimehe Jarmo Liiveri sõnul ei ehitanud riik eelmisel aastal peale kiirraudtee suures mahus teid ja sildu. Verstoni käibest moodustavad aga üle 90 protsendi riiklikud hanked.

"Maanteelõike oli väga minimaalselt, kuna riigil rahastus kukkus mingil hetkel ära. Täna võib positiivse poole pealt tõdeda, et riik on algatanud päris palju varem valmis tehtud projekte ehk suures osas on Pärnu maantee minemas ehitusse juba sel suvel. Ka ministri välja öeldud plaan, et järgmistel aastatel pannakse teedesse päris hulga raha, on väga positiivne," märkis Liiver.

Ehituslubasid väljastati eelmisel aastal ligi 6700 eluruumi ehitamiseks, mida on enam kui kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. See loob eeldused ehitusturu märkimisväärseks kasvuks.

SEB analüütik Mihkel Nestor ütles, et eluasemed on muutumas ka taskukohasemateks. "Üle kümne aasta on kehtinud seaduspära, kus üks keskmine brutokuupalk on umbes võrdne ühe keskmise korteri ruutmeetri hinnaga. See suhe läks paigast ära 2022. aastal, kui see jõudis 1,15 juurde, kuid nüüd on toimunud tagasiliikumine üks-ühele suhte poole," selgitas Nestor.