Eelnõu eesmärk on võimalus kaasata abipolitseinikke rohkematesse politsei tegevustesse kui vaid patrullis. Kui praegu on umbes 80-90 protsenti abipolitseinike tööst käia patrullidel abis, siis tegelikult oleksid mitmed inimesed valmis enda abi pakkuma ka teistes politseile vajalikes töödes.

"Ise oleme näinud, et see võiks olla suurem ka mujal, kas on siis nii-öelda piirkonnapolitsei töös võib-olla ennetustegevuses, piirivalves, aga miks mitte ka dokumente väljastades politsei teenindussaalides," ütles PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.

"Ikka selle jaoks, et politseid rohkem aidata. Täna on Eestis umbes 1300 abipolitseinikku ja nad on väga erinevatest eluvaldkondadest, kes võib-olla on igapäevaselt audiitor, saab tulevikus olla abiks kriminaalpolitseis. Me saame paremini kasutada inimeste teadmisi, oskusi ja aidata politseid," sõnas abipolitseinike kogu juhatuse esimees Illimar Reinbusch.

Eelnõuga antakse abipolitseinikele juurde ka õigusi, mida neil varem polnud, kuid mis on praktikas hakanud nende ja politseinike tööd takistama. Näiteks saavad nad õiguse eravärvides politseiautoga teisi sõidukeid peatada.

"Ka siiamaani on juba aastaid abipolitseinikud kasutanud, kaasa arvatud politsei, tunnusteta sõidukeid. Näiteks minnes politseireidile "Kõik puhuvad". Lihtsalt see sõiduk pargitakse ära ja seda ei kasutata konkreetse ülesande täitmiseks. Nüüd laieneb see õigus kasutada seda alarmsõidukina, teostada alarmsõitu ja peatada näiteks sõidukeid," lausus Kumm.

Samuti saavad abipolitseinikud õiguse määrata inimese joovet ka tõendusliku alkomeetriga – õigus, mis praegu neil puudub nii üksi kui koos politseinikuga töötades.

"See on oluline, et kui abipolitseinikud iseseisvalt tegutsedes või politseiniku tegutsedes tuvastavad alkoholijoobes isiku, võimaliku alkoholijoobes isiku ja soovivad fikseerida seda, siis protokolliliselt on vaja see fikseerida tõenduslikult. Näiteks joobes juhtide korral ja sellist õigust neil ei ole ning sisuliselt kutsutakse eemalt kuskilt teise töö pealt ära patrullpolitseinik, et ta selle ära teeks," sõnas Kumm.

See aga ei tähenda, et abipolitseinikud nüüd iseseisva initsiatiiviga korda seadma tohivad hakata.

"Siin mõneti on olnud jutuks, et kas nüüd abipolitseinikud saavad iseseisvalt tegutseda, et nad ise üks hetk näevad, et neil on vaba aega ja siis asuvad kuskil oma kogukonnas tegutsema, siis ei. Selleks on ikkagi politseinik, kes kutsub ta ülesandesse ja ütleb, millist ülesannet on vaja täita ja siis abipolitseinik asub seda ülesannet täitma," ütles Kumm.

Selleks, et neid eriteemalistesse valdkondadesse kaasata, süveneb ka nende väljaõpe.

"See maht umbes kasvab kaks-kolm korda võrreldes tänase abipolitseiniku väljaõppega. Kui täna on umbes 40 tundi, siis tulevikus see on umbes 150 tundi," sõnas Reinbusch.