Juba praegu võib poodides leida üksjagu tooteid, mille pakendil olev Nutri-Score märgistus näitab toote tervislikkust värvide ja tähtedega. Nii-öelda toiduvalgusfoori märgistuse reegel on väga lihtne - mida rohelisem, seda tervislikum.

"Nutri-Score märgis võtab arvesse negatiivse poole pealt kogu energiat, küllastunud rasvhappeid, soola, suhkruid ja positiivse poole peal kiudaineid, puuviljade ja köögiviljade sisaldust. Need on kõik need aspektid, millele me soovime, et inimesed oma toitumisel tähelepanu pööraksid," sõnas TAI toitumisvaldkonna juht Janne Lauk.

Laugu sõnul on vastav info küll pakenditel olemas, kuid selle leidmine võib osutuda keeruliseks. Spetsiaalne märgis peaks aitama tervislikumaid valikuid teha. Kui algselt oli kavas toidutervislikust tähistav märgistus kasutusele võtta üle Euroopa, siis Itaalia vastuseisu tõttu kukkus see plaan läbi. Kuna väikeriigil pole mõistlik oma märgist luua, kaalub Eesti Nutri-Score märgistuse kasutusele võtmist.

"Kõigi selliste märgistuste kasutamine on vabatahtlik ehk selle määrusega me sisuliselt looksime lihtsalt võimaluse Eesti ettevõtjatele Nutri-Score'i kasutada," lausus põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.

Kuigi märgistuse kasutamine oleks vabatahtlik, peab põllumajandus-kaubanduskoda seda siiski vaikivaks survestamiseks. Ka ei pea nad Nutri-Score mõistlikuks, sest see annab toiduainetele hinnangu, kuigi neid ei ole võimalik lahterdada headeks ja halbadeks.

"Selle valgusfoori häda ongi selles, et inimene peab olema väga teadlik valikutel ehk punane ei tähenda alati seda, et stopp, ära söö ja ära tarbi. Vaid punane võib teatud valdkonnas täheldada ohtu, et inimene võib seda tarbida liiast ja see ei ole tema tervislikust vaatest kõige parem. Aga punasesse võivad sattuda ka tooted, millel on väga kõrge mikroelementide sisaldus, mida inimestel on hädasti samuti vaja," sõnas põllumajandus-kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.

Lindsaare sõnul on suur oht, et sellise märgistuse puhul hakkavad inimesed võrdlema omavahel võrreldamatuid tooteid, nagu näiteks vorsti hakklihaga. Ka võib valgusfoorimärgistus viia kurioosumiteni, kus jookidest on tervislikuks tunnistatud vaid vesi, samas kui kõrge kaltsiumi ja rasvlahustavate vitamiinide sisaldusega täispiima peetakse vähem tervislikuks.

"Nutri-Score ei liigita toite heaks ja halvaks, ei ütle, et on tervislik ja ei ole. Ta esitab selle sama pakendil oleva toitumisalase teave lihtsamal kujul, skaala ja tähtede abil. Kui me seisame seal leivariiuli ees, siis me saame vaadata neid erinevaid leivatooteid ja teha seal siis see parem valik," ütles Kallaste.

Nutri-Score on kasutusel Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Hispaanias ja Šveitsis. Sügisel selgub, kas ka Eesti liitub selle süsteemiga.