Vabariigi aastapäeva pidulaual troonib Eesti köögi püha kolmainsus - kiluvõileib, täidetud munad ja kartulisalat. Ühtegi neist pole kodus kuigi keeruline valmistada, kuid sellegipoolest on viimastel päevadel suurköökides käed jalad tööd täis.

"Kui meil on ainult üks vaba päev vahel, siis kindlasti inimesed valivad selle, et nad ostavad rohkem valmistoitu. Eesti inimesed on väga tublid, nad oskavad süüa teha ja kui neil on aega, siis nad seda teevad. Kui meil oleks pühad esmaspäeval, siis meil oleks terve nädalavahetus vahel, siis nad jõuaksid palju rohkem ette valmistada ja teeksid võib-olla rohkem," sõnas Coop Kokkade peakokk Märt Metsallik.

Kibekiire aeg on suurköökides juba mitu päeva, sest töömaht 24. veebruari eel mitmekordistub ja tellimusi on sama palju aastavahetuse või jõulude eel.

"See käive võib olla suureneb poolteist kuni kaks korda, aga mõned tooted on korda viis, korda kümme isegi, et selles mõttes see ikkagi oleneb tootest," lausus Metsallik.

Näiteks kartulisalatit tehakse Coopi suurköögis aastapäevaks kolm-neli korda rohkem. Ka Rimis veab tellimuste kasvu ennekõike salatite müük. Hästi läheb kaubaks nii peediküüslaugu kui ka kartulisalat mitme eri varjundiga. Rimi tegevjuhi Kristel Metsa sõnul ostetakse valmistoiduna ennekõike neid asju, mida on keeruline väikses koguses teha.

"Kodus me ju reeglina ei tee pool kilo salatit. et kui me teeme, siis me teeme ämbri ja suure potiga ja siis sul võib tekida see, et see jääb sul üle," sõnas Mets.

Rimi kogemus näitab, et kõige enam on hakanud valmistoite ostma eakad, sest üksi elades naljalt suur söögitegu ette ei võeta. Salatid ja vürtsikilu pole aga toidupoes ainsad müügihitid 24. veebruari eel.

"Aina enam ikkagi need tooted, mis müüvad, on graavilõhe, heeringafilee ning puu- ja juurviljad ehk need on asjad, mis aina rohkem populaarsust koguvad. Juurviljade osas tasub olla nutikam ja natukene varem varuda, et saaks korralikult oma ahjuköögiviljad panna seaprae juurde valmis," ütles Mets.

Hea uudis on Metsa sõnul aga see, et nii vürtsikilu, või kui ka leib maksavad poes sama palju kui aasta tagasi. Aga miks siis ikkagi maksab pea 400-grammine kiluvõileibade vaagen ligi 11 eurot?

"See kiluvõileib on ikkagi käsitöö. Taustal inimesed toimetavad ja panevad ükshaaval neid sinna (vaagna - toim) peale. Ma arvan, et iga inimene teab, kui kaua võtab aega selliste väikeste suupistete tegemine, et võib-olla selle suure võileiva juraka teed väga kärmelt valmis, sööd ära ja unustad, aga kui ikkagi tahad seda ilusti teha, siis see võtab aega," lausus Metsallik.