Aimar Ventsel: Darja saatusest Venemaa rahvaste ühtsuse aastal
17. detsembril arreteeriti Venemaal Darja Jegereva. Darja on rahvuselt sölkup ning ta on üks Siberi põlisrahvaste õiguste eest võitlevaid aktiviste. See on see kord, kui putinliku režiimi repressiivpoliitika muutus minu jaoks isiklikuks, tunnistab Aimar Ventsel Vikerraadio päevakommentaaris.
Ma tutvusin Darja Jegerevaga (Daria Egereva) 2000. aastal Moskvas, kui ta oli noor üliõpilane ja töötas organisatsioonis nimega RAIPON. RAIPON on organisatsiooni ingliskeelne nimi, mille all seda tuntakse ka Venemaal. Lahtiseletatuna on RAIPON Venemaa põhja põlisrahvaste assotsiatsioon. Organisatsioon ühendab katusena kümneid väikeseid kohalikke nihvide, dolgaanide, evenkide, sölkuppide või jukagiiride esindusorganisatsioone.
RAIPON asutati Venemaal Boriss Jeltsini ajal võitlemaks Venemaa Siberi ja Kaug-Ida väikerahvaste õiguste eest, milleks üheks olulisemaks olid sel ajal maakasutusõigused. Nimelt on juba nõukogude ajal erinevad nafta-, gaasi-, kulla-, metsandus- või söefirmad traditsiooniliselt kohalikest väikerahvastest üle sõitnud ja nende traditsioonilistel jahi-, põllu või ka põhjapõdrakarjamaadel oma tegemisi teinud, rahvastelt reeglina luba eriti küsimata.
RAIPON oli juba algusest peale mõnevõrra vastuoluline ühendus. Ühelt poolt kaitses see riigi ees väikerahvaste huve, teiselt poolt aga toetas RAIPON-i tegemisi osaliselt seesama riik. RAIPON-il oli ilus suur kontor Lenini prospektil ja nad ei elanud halvasti, sest organisatsiooni toetasid rahaliselt mitmed lääne fondid, millegipärast just norrakad.
Assotsiatsioon osales rahvusvahelistes põlisrahvaste organisatsioonide võrgustikus ning selle liikmed käisid aktiivselt välismaal konverentsidel, kohtumistel ning koolitustel. Selle tagajärjeks oli kusjuures see, et mõnigi Siberi põlisrahvaste seast pärinev näitsik leidis omale abikaasa Kanada või Alaska indiaanlaste seast ning jäi sinna.
Mingil hetkel kujunes RAIPON arvestatavaks poliitiliseks jõuks ja tegelikult juhtus see juba 1990. aastatel.
Ma mäletan, et kui 1990. aastatel toimus Londonis suur naftakontsernide üritus, milles mälu järgi osteti ja müüdi mingeid kvoote, siis toimus selle ürituse hoone ees suur põlisrahvaste organisatsioonide protestiüritus Lukoili tegevuse vastu hantide ja manside territooriumil. Protestiürituse initsieeris RAIPON, mis mobiliseeris oma sidemete kaudu erinevate Londonis asuvate põlisrahvaste organisatsioonide esindajad. Nii läksid tiibetlased, Lõuna- ja Põhja-Ameerika indiaanlased ning inuitid plakatitega välja Siberi rahvaste õiguste eest võitlema.
Millalgi Krimmi annekteerimise paiku hakkas Venemaa üha rohkem üritama RAIPON-i kontrollima. Kompromissitumad juhid vahetusid rohkem lojaalsetega, mõned aktivistid pagesid välismaale. Regioonides oli kontrolli ülevõtmine kohalike ühenduste üle isegi kergem.
Darja alustas RAIPON-is asjapulgana, kes tegeles noorteprojektidega. Hiljem liikus ta organisatsiooni hierarhias järjest kõrgemale. Võib-olla üks asi, mis paljudes kadedust tekitas, oli see, et ta viibis tihti välismaal. Ka tema viimased pildid sotsiaalmeedias on tehtud kusagil üle ookeani toimunud põlisrahvaste kliimateemalisel üritusel, nimelt oli Darja ÜRO põlisrahvaste rahvusvahelises foorumi liige.
Kui algas Ukraina-Venemaa täiemahuline sõda, siis kompromissitumad RAIPON-i liikmed lahkusid organisatsioonist ja asutasid organisatsiooni Aborigen Forum, RAIPON muteerus aga ülilojaalseks, konjunktuurseks ning Vene riigi kontrollitavaks ühenduseks, mis siiamaani rahvusvaheliselt Venemaa põlisrahvaid esindab.
Nagu need asjad Venemaal ikka käivad, hakati ka Aborigen Forumi tegevust piirama. Organisatsiooni hakati süüdistama riigivastases ja ekstremistlikkus tegevuses, näiteks selles, et Aborigen Forum kuulub olematu post-Venemaa vabade riikide foorumisse ning on osaline Venemaa-vastases separatistlikus liikumises. 2024. aastal kuulutati post-Venemaa Foorum ja selle 172 allorganisatsiooni terroristlikuks, kusjuures 68 süüdistatavat organisatsiooni pole kunagi eksisteerinud.
Siiski, osa ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioonidest eksisteerivad, need on paljus eksiilis tegutsevad põlisrahvaste organisatsioonid nagu Venemaa Asiaadid, Vaba Jakuutia, uus Tõva või Vaba Burjaatia, mis on Vladimir Putini režiimi vastased ühendused. Ka Aborigen Forum oli terroristlikuks kuulutatud organisatsioonide seas.
Venemaa justiitsministeeriumi väitel eksisteerib "rahvusvaheline ühiskondlik liikumine eesmärgiga hävitada Venemaa mitmerahvuslik ühtsus ja territoriaalne terviklikkus" ja see liikumine kuulutati ekstremistlikuks. Ma ei tea, mida selles ministeeriumis tarbitakse, aga sama šablooni alusel kuulutati Venemaal ekstremistlikkeks organisatsioonideks ka feminism ja LGBT+. Selle peale saatis Aborigen Forum ennast laiali.
Kõik see aga ei aidanud. Mingist huvitavast kabalistlikust numeroloogiast lähtudes arreteeris FSB 17. detsembril üle terve Venemaa Habarovskist Moskvani 17 põlisrahvaste õiguste eest võitlevat aktivisti. Kõik peale Darja lasti lahti ja tema istub eeluurimise all süüdistusega terrorismis, mille eest ähvardab teda kuni 20 aastat vanglat.
Groteskne on see, et Venemaa praegust justiitssüsteemi tundvate inimeste arvates pole Darjal võimalust süüdimõistmisest pääseda ning ainukene võimalus mitte veeta lähimad aastakümned vanglas või koloonias on kas presidendi amnestia või see, et ta vahetatakse mõne läänes kinni istuva Venemaa spiooni vastu. See kõik toimub 2026. aastal, mis on Venemaal ametlikult kuulutatud Venemaa rahvaste ühtsuse aastaks.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel




