COP30 kokkuleppest jäi välja fossiilkütustest loobumise kava

Ligi 200 riiki jõudsid laupäeval võõrustajariigis Brasiilias Amazonase piirkonnas korraldatud ÜRO kliimatippkohtumisel COP30 tagasihoidliku kokkuleppeni, millest jäeti välja fossiilkütustest loobumise kava.
Naftarikkad riigid Saudi Araabia, Venemaa ja Hiina blokeerisid Belémi tegevuskava ning kliimaeksperdid kardavad fossilkütustest loobumise vastase konsensuse kasvu.
Mõttekoja ODI Global ja Sheffieldi ülikooli professor Michael Jacobs ütles: "Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Venemaa ja India leppimatu vastuseis igasugusele fossiilkütustest loobumist käsitlevale sõnastusele näitab üha kibedamat konflikti globaalse kliimapoliitika keskmes: nende vahel, kes aktsepteerivad teaduslikku fakti, et kliimamuutustega toimetulekuks peab maailm end järgmistel aastakümnetel fossiilkütustest võõrutama; ja nende vahel, kes sellele aktiivselt vastu seisavad oma lühiajaliste energiahuvide nimel. Geopoliitiliselt on see uue takistustelje loomine – aktiivselt propageeritakse fossiilkütuseid ja ollakse kliimameetmete vastu."
Kui mõned riigijuhid ja kõrged ametnikud pidasid lepet pingeliste läbirääkimiste ja Ameerika Ühendriikide puudumise taustal korralikuks tulemuseks, kuid teised leidsid, et sellest jäi väheks. Ootuspäraselt olid tulemusega rahul riigid nagu Hiina ja India, Euroopa esindajate sõnul oli tulemus kesine.
Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva, kes oli panustanud oma poliitilise kapitali "tõe COP-iks" ristitud kohtumise edusse, tervitas asjaolu, et läbirääkimistel jäi peale teadus ja võitis mitmepoolsus.
"Me kaasasime kodanikuühiskonna, akadeemilised ringkonnad, erasektori, põlisrahvad ja sotsiaalsed liikumised, mis tegi COP30-st ajaloo suuruselt teise osavõtjate arvuga COP-i," lausus Lula.
Eesti energeetika- ja keskkonnaministe Andres Sutt ütles, et COP-i tulemus on vähem kui Eesti soovis, aga maksimum, mis praeguses olukorras võimalik.
"Meil on kiire. Viimaste prognooside kohaselt ületame kliima soojenemise 1.5 kraadi trajektoori vähemalt ajutiselt. Võimekus see trend pöörata eeldab ühist pingutust ja on ühine globaalne kohustus. Ühine tegutsemine on vältimatu, et planeet Maa oleks elamisväärne ka tulevastele põlvkondadele," sõnas Sutt.
Euroopa Liidu kliimavolinik Wopke Hoekstra oli pessimistlik.
"Me ei hakka varjama, et oleksime eelistanud enamat, rohkem ambitsiooni kõiges," ütles Hoekstra ajakirjanikele, lisades samas, et kokkulepe on siiski samm õiges suunas.
Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister Monique Barbut oli otsekohesem.
"Ma ei saaks seda COP-i edukaks nimetada," ütles ta, lisades, et kuigi kokkulepe ei tõsta üldist ambitsioonikuse taset, ei riku see ka varasemat hoogu.
Suurbritannia energiaminister Ed Miliband ütles AFP-le: "Selline see COP-i protsess on. Ajaloo pika kaare peale vaadates on see muutusi toonud."
"Igal COP-il on oma pettumused," sõnas Miliband.
Colombia president Gustavo Petro kritiseeris teravalt leppe puudujääki fossiilkütustest loobumise kava osas, öeldes, et Colombia ei nõustu sellega, et deklaratsioon ei ütle selgelt, nagu teadus seda teeb, et kliimakriisi põhjuseks on fossiilkütused.
Samas India kiitis kokkulepet ja nimetas seda sisukaks.
"Me toetame täielikult (COP30) eesistujariiki ja tunnustame eesistujariigi meeskonna silmapaistvaid pingutusi, sealhulgas mitmete unetute ööde veetmist, et tagada, et lahkuksime Belémist millegi sisukaga," ütles India esindaja, kes rääkis Brasiilia, Lõuna-Aafrika, India ja Hiina moodustatud kliima-alase koalitsiooni BASIC nimel.
Hiina väljendas samal ajal rahulolu tulemusega.
Hiina ökoloogia ja keskkonna aseminister Li Gao ütles AFP-le, et COP30 läheb ajalukku kui edu väga keerulises olukorras.
Evans Njewa, kes esindas 44 vähem arenenud riigi rühma, ütles: "Me ei võitnud kõigil rinnetel, kuid saavutasime kohanemise rahastamise kolmekordistamise aastaks 2035."
"Täname, et asusite 1,6 miljardi haavatava inimese poolele," ütles Njewa tema esindatud Aafrika, Aasia ja saareriikide elanike kohta. "See oli meie prioriteet ja me seadsime selle punaseks jooneks."
Ja kuigi väikeseid saareriike ühendav allianss AOSIS nimetas kokkulepet ebatäiuslikuks, mööndi samas lepet kui sammu progressi suunas.
ÜRO peasekretär António Guterres kiitis küll nädalaid kestnud pingutusi ülemaailmsetel kliimakõnelustel, kuid tunnistas, et tulemused võivad paljudele pettumust valmistada, sealhulgas põlisrahvastele ja noortele.
"Ma ei saa teeselda, et COP30 on saavutanud kõik vajaliku," seisis Guterrese avalduses.
"Lõhe meie praeguse olukorra ja teaduse nõudmiste vahel on endiselt ohtlikult suur," sõnas ta ning lubas jätkata tööd suurema ambitsiooni ja solidaarsuse nimel.
Läbirääkimisi jälgisid tähelepanelikult ka kliimasektoris tegutsevad vabaühendused.
Maailma Ressursside Instituudi juht Ani Dasgupta kiitis COP30-t, kuna see tõi "läbimurdeid kohanemisrahastuse kolmekordistamisel, maailma metsade kaitsmisel ja põlisrahvaste hääle enneolematus esiletõstmises".
Kuid ametlikud läbirääkimised jäid tema sõnul mitmes aspektis puudulikuks, eriti fossiilkütustest loobumise kava puudumise puhul, mis viis tema sõnul nõrgestatud kokkuleppeni.
Organisatsiooni 350.org Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna direktor Ilan Zugman ütles, et "konkreetsete kohustuste puudumine COP30 lõpptekstis näitab meile, kes viivitusest endiselt kasu saavad: fossiilkütuste tööstus ja ülirikkad, mitte need, kes elavad iga päev kliimakriisis".
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AFP – Baltic News Service, The Times









