Maailma uudistevoos on kõrgel kohal sõjategevus Iraanis ja selle ümber, kuid samal ajal on tähelepanust kõrvale jäänud teine sõda, mis jääb Iraani vahetusse idanaabrusesse ja mis vallandus just enne USA ja Iisraeli rünnakut Iraanile.

Jutt on Afganistani ja Pakistani relvakonfliktist, mille Pakistani kaitseminister 26. veebruaril ametlikult sõjaks kuulutas. Eks osalejad ole vähema kaaluga kui Iraani puhul, kuid kõigil sõdadel on oma taust ja mõju ka laiemalt.

Piirikonflikte ja vastastikuseid väiksemaid rünnakuid on seal olnud aastaid ja konflikt ise ulatub juba Pakistani riigi tekke aegadesse. Või isegi aastasse 1893, kui briti koloniaalametnik Mortimer Durand tõmbas kaardile joone, mille ta kuulutas Afganistani ja briti koloniaalvalduse India Raj'i piiriks. Piir sai pliiatsihoidja järgi nimeks "Durandi liin", mida ükski Afganistani valitsus ei ole ametliku riigipiirina tunnistanud.

Durandi liin jagas puštu hõimud kahte eri riiki. Puštud kuuluvad kokku umbes 350 hõimu, mis laiali mitmel pool regioonis. Afganistanis on neid hinnanguliselt 15–26 miljonit, kuid täpset arvu ei oska keegi öelda. Pakistanis võib neid olla hinnanguliselt 14 miljoni ringis. Igal juhul on neid kahes riigis kokku üle 30 miljoni ja seetõttu on ka mõistetav, et keele ja usu ning kultuuri läbi ühendatud rahvas on soovinud hoopis oma riigi, Puštunistani loomist.

Kuid 2600 kilomeetri pikkune Durandi liin ehk nüüd siis riigipiir, jagab rahva endiselt kaheks. Afganistanis on võimul Taliban, aga Pakistaniski on oma Taliban, millel tihedad sidemed Kabuli võimudega, kuid äge vastasseis Islamabadi valitsusega.

1990. aastate alguses olid Pakistan ja Afganistan liitlased ja Taliban kui liikumine olla sündinud Pakistani eriteenistuste toetusel. Kuni 2001. aastani abistas Pakistan Talibani režiimi Afganistanis nõunike, ekspertide ja sõjatehnika kasutamist õpetavate asjatundjatega. Kui Pakistan liitus USA ja NATO globaalse sõjaga terrorismi vastu, muutus abi taliibidele mitteametlikuks. Igal juhul oli lääne sõjalise kohaloleku ajal Afganistanis sealsete taliibide jaoks Pakistan see koht, kus sai puhkamas käia ja varusid täiendada.

USA vägede lahkudes 2021 ja Talibani võimule tulles kuulutas Islamabad oma toetusest neile. Seda aga vaid lühikest aega. Pakistani enda Taliban, mis moodustati 2007 Afganistanis võidelnud pakistanlastest taunis Islamabadi toetust ameeriklastele ja hakkas korraldama rünnakuid Pakistani julgeolekujõudude vastu, kuulutama avalikult läänevastasust ja kehtestama rangeid islamiseaduseid nende kontrolli all olevatel aladel.

Alates 2013 toimus Pakistani Talibani lähenemine al-Qaeda jõududega ehk kohalik Taliban muutus Pakistani võimude peamiseks peavaluks, lisaks samas tegutsevale Islamiriigi kohalikule harule.

Taliibid Kabulis toetasid Pakistani aatekaaslaste võitlust ja Islamabadi vaen kandus üle ka Afganistani režiimile. Talibani rünnakuid võimude vastu on olnud lugematu hulk, ainuüksi mullu olevat neid olnud umbes 300.

Mullu sügisel läksid kahe riigi suhted sedavõrd teravaks, et vallandus lühiajaline avalik relvakonflikt, milles Pakistan kasutas ka õhuväge. Siis õnnestus puhkenud leek pisut maha suruda, seda Katari, Türgi ja Saudi Araabia vahendusel. Kehtestati habras relvarahu, mis aga ei püsinud kuigi kaua, nagu praegused sündmused näitavad. Juba varem oli Islamabad alustanud ka miljonite Afganistanist saabunud pagulaste kodumaale tagasi saatmist. Ainuüksi mullu saadeti piiri taha üle miljoni inimese ja võib eeldada, et vähemalt osa neist püüab nüüd mujale, sealhulgas ka Euroopasse suunduda.

Sõjaliselt on konfliktis tegemist justkui Afganistani jaoks lootusetu olukorraga. Pakistani relvajõududes on kokku umbes 1,1 miljonit meest. Afganistani armees alla 200 000. Õhujõude Afganistanil ei ole, Pakistanil on aga 1397 lahingulennukit. Pluss umbes 2700 tanki, mida Kabulil peale mõne maha jäänud vana USA masina samuti ei ole.

Lisaks on Pakistanil ka tuumarelv, mida küll antud konfliktis oleks täiesti mõttetu kasutada. Kuid nagu kõik Afganistanis sõdinud riigid on kogenud, ei ole sealseid rühmitusi võimalik lõplikult võita. Talibanil on pikaajalised sissisõja kogemused, nad väldivad suuri kokkupõrkeid ja on osavad korraldama sihitud rünnakuid.

Välistest jõududest on India näidanud toetust Afganistanile, kuna konflikt võtab Pakistanilt jõude ja tähelepanu konfliktilt Indiaga Kashmiri pärast. Hiina on pakkunud end vahendajaks, kuna järjekordne sõjaleek Afganistanis koos väiksemate kolletega Pakistanis takistab hiinlaste kaubateede toimimist regioonis.

Vahendust on pakkunud ka Venemaa, mis on seni ainus riik, mis on Talibani režiimi Kabulis ametlikult tunnustanud. Moskva on viimasel kümnendil arendanud suhteid ka Pakistaniga ja hoiab seetõttu madalat profiili.

Olukorra arengust on huvitatud ka Kesk-Aasia riigid, kuna sõjategevus nende lõunapiiril võib anda hoogu Afganistanis tegutsevatele usbeki ja tadžiki radikaalidele. Tadžikid ehk Afganistani põhjaosas Pantširi orus tegutsevad Talibani režiimi vastased jõud on meeltmööda Pakistanile, kes näeb neis mõttelisi liitlasi Kabuli võimude nõrgendamisel. Vastutasuks vaatab Kabuli Taliban sooja pilguga Pakistani Belutšistanis tegutsevat separatistlikku liikumist, mis Islamabadi võimudele aastakümneid pinnuks silmas.

Afganistani jaoks on seis raske seetõttu, et nende ainus väljapääs merele oli läbi Pakistani, kuid praegu on see läbi lõigatud. Ja probleeme on ka põhja suunas kulgevate kaubateedega, kuna need sõltuvad sealsete hõimude aktiivsusest ja Kesk-Aasia riikide suhtumisest. Ja ka niigi teosammul liikunud gaasijuhtme ehitamise kavad läbi Afganistani on taas toppama jäänud.

Kokkuvõttes on tegemist ühe keerulise, mitmekihilise ja pisut lootusetu piirkonna ning olukorraga. Näib aga, et Pakistani eesmärk on mitte Talibani režiimi kukutamine, vaid selle nõrgendamine ja Pakistanis tegutsevate taliibide toetuse läbilõikamine. Kusagile uudistevoo kõrvalharusse jääb see teema aga ilmselt veel pikaks ajaks.

Viited lugemishuvilistele

• Why Are the Afghan Taliban and Pakistan in an 'Open War'? | Council on Foreign Relations
• What's Driving Pakistan-Afghanistan War? Islamabad's Never-Ending Cycle Of Insecurity
• Pakistan declares "open war" on Afghanistan: Implications for the region | Eurasianet
• Pakistan bombs Kabul: Why are Afghanistan and Pakistan fighting? | Conflict News | Al Jazeera
• Pakistan and Afghanistan: How we got here and what might happen next | CBC News
• China steps in to defuse Pakistan-Afghanistan tensions