"Iraani sõjalised võimed, võime ohustada Ameerika huve regioonis on viimastel aastatel saanud tõsiselt räsida ja Iraani traditsioonilised liitlased või rühmitused regioonis, eeskätt Hamas ja Hezbollah, mis on olnud Iraani protežeed ja nautinud Iraani toetust – ka need on oluliselt oma sõjavõimeid minetanud," rääkis Mikser laupäeval vahetult pärast rünnakute algust ERR-ile antud intervjuus.

"Ma usun, et võime anda vastulööke ei ole kindlasti kaugeltki olematu, aga ta piirdub siiski esmajoones Iraani lähiümbruse riikidega. Nii et kindlasti on põhjust olla valvel nii ameeriklastel, kellel on märkimisväärselt olulised sõjaväebaasid Iraani lähiümbruses kui ka kindlasti Iisraelil. Võimalik, et ka mõnel Araabia riigil – näiteks Kataril, mille suunas Iraan on ju ka varasemalt taoliste eskalatsioonide puhul oma vastusamme planeerinud," märkis Mikser.

Kommenteerides Iraani liitlase Venemaa rolli toimuvas, leidis Mikser, et ilmselt ei soovi Moskva ennast siduda suuremahulise sõjalise konfliktiga regioonis.

"Kahtlemata Venemaa retoorikas väljendab toetust Iraanile, Iraani režiimile, väljendab hukkamõistu USA ja Iisraeli sõjaliste sammude suhtes. Aga palju kaugemale sellest, ma usun, Venemaa ei ole võimeline ega ka huvitatud minema," ütles europarlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitsekomisjoni liige Mikser.

Küsimusele, kas ja mil määral Iraani-vastane operatsioon nüüd vähendab Teherani võimet Venemaad toetada, vastas MIkser tõdemusega, et võrreldes Ukraina-vastase täiemahulise agressioonisõja algusega on Iraani olulisus Venemaa toetajana kahanenud, kuna Venemaa on omandanud ka ise võime toota massiliselt ründedroone, mida ta sõja alguses sai hulgaliselt Iraanist.

"Nii et, et selles mõttes ma arvan see, see mõju ei ole ütleme siis olematu, aga ta kindlasti ei ole otsustava tähtsusega," lisas Mikser.