"Me pole isegi hakanud neid kõvasti ründama. Suurt lainet pole veel isegi toimunud. See tuleb varsti," ütles Trump. Ta lisas, et ei taha, et sõda liiga kaua kestaks. 

"Ma arvasin alati, et see kestab neli nädalat. Ja me oleme graafikust veidi ees," ütles Trump.

Hegseth ütles, et USA ei alustanud seda sõda, aga viib nüüd Trumpi juhtimisel selle lõpuni. Ta lubas, et sõda ei jää lõputult venima ning eesmärgiks on hävitada Iraani raketid, merevägi ja muu julgeolekutaristu.

"Ei mingeid tobedaid lahingureegleid, ei mingit riigi ülesehitamise sohu takerdumist ega demokraatia ülesehitamise harjutust. Ei mingeid poliitkorrektseid sõdu. Me võitleme, et võita ning me ei raiska aega ega elusid," teatas Hegseth. 

Staabiülemate ühendkomitee juht kindral Dan Caine kinnitas, et USA on saavutanud Iraani õhuruumis ülekaalu.

"See õhuülekaal mitte ainult ei paranda meie väeüksuste kaitset, vaid lubab neil ka jätkata tegevust Iraani kohal," ütles Caine. 

Von der Leyen mõistab hukka Iraani ja tema liitlaste rünnakud

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen mõistis hukka Iraani ja tema liitlaste valimatud rünnakud Lähis-Idas, sealhulgas droonirünnaku Suurbritannia lennuväebaasile Küprosel ja rünnaku Saudi-Araabia naftarafineerimistehasele.

"Me peame tegema tõsist tööd, et deeskaleerida ja peatada konflikti laienemine. Viimastel tundidel oleme tunnistajaks olnud arvukaile rünnakuile, sealhulgas droonirünnakule Ühendkuningriigi õhuväebaasi vastu Küprosel. Nägime ka lööki Saudi-Araabia Aramco naftatehase pihta ja mõistan kõige karmimate sõnadega
hukka Iraani ja tema liitlaste hoolimatud ja jõhkrad rünnakud piirkonna
suveräänsete territooriumite vastu," sõnas von der Leyen.

Ühendkuningriik jääb sõjategevusest kõrvale, Hispaania ja Prantsusmaa kutsuvad üles pidama kõnelusi

Suurbritannia peaminister Keir Starmeri kardab, et Iraani kõrgeima riigijuhi Ali Khamenei tapmine viib Iraani senisest palju kergekäelisemalt ründama sõjalisi ja ka majandusobjekte Lähis-Idas. Just see on põhjus, miks Ühendkuningriik on otsustanud sõjategevusest kõrvale jääda.

"President Trump on väljendanud rahulolematust meie otsusega mitte osaleda otsestes rünnakutes, kuid on minu kohus teha, mis on Suurbritannia riiklikes
huvides. Seda olen ma teinud ja selle eest ma seisan," lausus Starmer.

Oma otsekohese ütlemise poolest tuntud USA president Donald Trump on oma arvamuses Ühendkuningriigi kohta siiski üsna leebe võrreldes Iisraeli välisministri Gideon Saariga, kes süüdistas Hispaaniat maailma kõigi türannide toetamises ja seetõttu ka Lähis-Ida konfliktis Iraani poolele asumises. Põhjuseks asjaolu, et Hispaania on Euroopa riikidest seni Iraani-vastase sõja suhtes kõige kriitilisem olnud.

"Tahan veelkord, nagu oleme teinud algusest peale, kutsuda üles viivitamatule deeskalatsioonile, rahvusvahelise õiguse täielikule austamisele kõigis konfliktides, mida kahjuks kannatame, ja kiireloomulisele vajadusele dialoogi jätkata kohe kui võimalik," ütles Hispaania peaminister Pedro Sanchez.

Üsna samaväärselt kriitiline on olnud küll ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes aga Iisraeli halvakspanu sellisel kujul pälvinud pole. Macroni kriitikat jagavad ka teised Prantsusmaa valitsuspoliitikud:

"Sekkumise ühepoolselt otsustanud Iisrael ja USA oleksid pidanud arutlema kollektiivseis foorumeis ja põhjendama selle eesmärki. Siis oleks iga osaline saanud vastutuse võtta, sest ainult ÜRO Julgeolekunõukogu ees saab jõu kasutamine vajaliku legitiimsuse," ütles Prantsusmaa välisminister Jean Noel-Barrot.

Barrot' sõnul tegutseb Prantsusmaa aktiivselt selle nimel, et konflikt Lähis-Idas ei laieneks. Näiteks on president Emmanuel Macron kohtunud Iraagi ja selle koosseisu kuuluva autonoomse Kurdistani juhtidega, et veenda neid igal juhul konfliktist kõrvale jääma.