Eestis kasvab aasta-aastalt elektritarbimine ning samal ajal jäävad ka nõukogude ajast pärit põlevkivijaamad aina vanemaks. Riik plaanib vanad jaamad kümne aastaga välja vahetada, sest mida aeg edasi, seda kallimaks muutub ka nende ülalpidamine.

Praegu on aga riigile veel vanade põlevkivijaamade töös hoidmine odavam kui uute gaasijaamade rajamine. Karin Maria Lehtmets kliimaministeeriumist ütles, et juba mõne aasta pärast see nii aga ei ole.

"Praegu on olemasoleva jaama ülevalhoidmine tõesti soodsam, kui me vaatame aastast maksumust, aga see läheb järjest kallimaks, sest need Narva põlevkivijaamad on väga vanad. Nad vajavad pidevalt remonti… Pärast 2035. aastat me ei näe, et need vanemad plokid oleksid isegi võimelised töös olema," ütles Lehtmets.

Vanade põlevkivijaamade töös hoidmine maksab sel aastal riigile umbes 60 miljonit eurot ning mida aeg edasi, seda suuremaks see kulu läheb.

Enefit Industry juht Lauri Karp rääkis, et seda, kui palju vanade jaamade ülalpidamine iga aasta kallineb, on samas keeruline prognoosida.

"On väga raske leida loogikat või valemit, kuidas üks või teine kulu tekib. Kindlasti võime aga väita, et need kulud lähevad üles. Kui palju, see oleks hetkel väga suur spekulatsioon," märkis Karp.

Erkki Sapp Eleringist ütles, et see hetk, mil uusi gaasijaamu rajada on odavam kui vanu põlevkivijaamu töös hoida, peaks saabuma kuskil pärast 2030. aastat.

Umbes selleks ajaks, 2035. aastaks peaks riigi plaani järgi valmima ka uued juhitavad elektrijaamad – peamiselt uued gaasijaamad, aga ka igasugused salvestusvõimsused.

Elering on prognoosinud, et Eestisse on järgmise kümne aasta jooksul vaja rajada kokku 1000 megavati ulatuses uusi elektrijaamu, mis töötaksid ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.

Kliimaministeerium loodab hanke uute jaamade rajamiseks välja kuulutada umbes kahe või kolme aasta pärast. Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp rääkis, et see, milline see hange täpsemalt tuleb, on praegu veel lahtine.

"Variante on erinevaid. Võib-olla on otstarbekas teha üks hange kogumahule või siis mitu väiksemat hanget, mille valmimisaeg on erinev. See sõltub alternatiivide analüüsist, milline on kõige otstarbekam variant," rääkis Sapp.

Kas aga elekter, mida toodetaks gaasijaamades, oleks odavam kui vanast põlevkivijaamast tulev elekter? Karin Maria Lehtmets kliimaministeeriumist ütles, et tõenäoliselt küll.

"See sõltub muidugi palju gaasi hinnast, aga tõenäoliselt jääb see kuskile 100 eurot megavatt-tund kanti. Vanadel plokkidel on see kuskil 180 kuni 200 eurot megavatt-tunni kohti, mõnel isegi natukene kõrgem," ütles Lehtmets.