Veebruari keskmine temperatuur oli -8 kraadi ning viimati oli veebruari nii külm 2012. aastal. Külm ilm kasvatas elektritarbimist ning kergitas korralikult elektri hinda.

Nii suurt elektrinõudlust pole varem veebruaris Eesti turul nähtud, märkis Randveer, ning suur tarbimisega käivad käsikäes ka kõrged hinnad, eriti kui madala hinnaga kohalikku elektritootmist on puudu.

Võrreldes veebruari elektri tarbimismahtu viimase 10 aasta veebruarikuude keskmisega oli tänavune tarbimine Eestis lausa 14 protsenti kõrgem (745 GWh vs 847 GWh). 2025. aasta veebruarist tarbiti tänavu 17 protsenti rohkem, märkis Randveer.

Veebruarikuu keskmiseks elektrihinnaks kujunes 15,5 senti kilovatt-tunni eest, mis on peaaegu sama kui jaanuaris (15,4) ning mullu veebruaris (15,2).

Kuigi elektri tarbimine on kasvanud, pole juurde tulnud tänapäevast ja konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist, ütles Randveer.

"Praktikas tähendab see, et Eesti ja teised Balti riigid on sunnitud toetuma rohkem ebaefektiivsele fossiilkütustel põhinevale tootmisele – ligi 35 protsenti Eesti tarbimisest kaeti kohaliku fossiilse energiatootmisega," lausus ta.

Kuivõrd elektri hind oli suure tarbimise tõttu kõrge ka mujal Euroopas, ei aidanud hinda alla viia ka imporditud elekter.

Elektri import kattis veebruaris 43 protsenti Eesti tarbimisest, kuid ka impordis domineeris fossiilne elekter, märkis Randveer, lisades, et fossiilkütustest sõltumine tabas turgu halval ajal, sest fossiiljaamades toodetud elektrihinda mõjutasid ka kõrgel püsinud CO₂ kvoodihinnad.

Tuul siiski aitas hinda all hoida

Samas oli võrreldes eelmise aasta veebruariga oli Baltimaade tuuleenergiatoodang tänavu pea 89 protsenti kõrgem ning tuuleenergia kattis veebruaris viiendiku Baltimaade tarbimisest.

"Ilma tuuleenergiata oleksid veebruari elektrihinnad kujunenud veelgi kõrgemaks. Samas pole tuuleenergia tootmisvõimsusi veel regioonis piisavalt, et tuuliste ilmadega kõrgeid tarbimismahtusid katta," lausus Randveer.

Alates märtsist muutub prognoositavamaks ka päikeseelektri tootmine, seda tänu päevade pikenemisele, ning see peaks aitama päevasel ajal elektri hinda alla tuua.

Näiteks kolmapäeval, mil Eestis päikesepaisteline ilm, oli elektri hind võrreldes eelnenud nädalatega väga madal, jäädes 0,6 ja 1 sendi vahele kilovatt-tunnist.

Hinna toob alla ka soojenev ilm, sest elektri tarbimine väheneb.

Hüdroenergiaga ei pruugi sel kevadel head lood olla

Hüdroenergia toodang püsis talvel tugeva külma tõttu madalal, kuid kevade ja lume sulamisega saabub reeglina suurvee periood. See kasvatab hüdroenergia tootmist nii Põhjamaades kui ka Läti hüdrojaamades ning aitab ka elektrihindu allapoole suruda, märkis Randveer.

Soomes nii optimistlikud ei olda: nimelt on Põhjamaades tegutsev energiafirma Vattenfall teatanud, et veevarude olukord on ajalooliselt kehvas seisus ning et hüdroenergia toomiseks kasutatavad veevarud tasemel, mida pole nähtud aastakümneid.

Kui vett on vähe, siis tähendab see tõenäoliselt kallimat hinda päev-ette elektriturul ning hinna suuremat kõikumist, märkis Vattenfall.

Veevarude madala taseme põhjuseks on vähesed sademed, lisas ettevõte. Kui kevad tuleb sademeterohke, võib see elektrihinna alla viia, vastasel juhul on sel kevadel Põhjamaades elektri hind tavapärasest kõrgemal, märkis Vattenfall.