Üle-eelmisel pühapäeval toimus seoses USA ja Iisraeli rünnakutega Iraanile erakorraline riigikogu väliskomisjoni istung, kus komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) sõnul jõuti konsensuslikule seisukohale.

"Kutsusime ta kokku erakorralisena sellepärast, et sama päeva õhtul oli kokku kutsutud ka Euroopa Liidu välisministrite välisasjade nõukogu. Vastavalt meie korrale ning heale tavale minister, enne kui ta läheb sellisele koosolekule, tuleb ja tutvustab Eesti poliitilisi seisukohti. Me üheskoos leidsime, et minister võiks ja peaks ka koosolekul oma Euroopa kolleegidele andma selge sõnumi, et Eesti näeb selget vajadust olla koos oma liitlastega. Ja toetada ühel või teisel viisil seda, mis Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli tegevuses toimub," ütles Mihkelson.

Ometi see Urmas Reinsalu sõnul välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) väljaütlemistes ei kajastunud.

"Minu ettepanek oli tõesti, nagu härra Mihkelson viitas, et meil oleks selgem joonis, mis puudutab seda Ühendriikide sõjategevuse toetamist. Ma küll pärast vaatasin välisasjade nõukogu üleskirjutust ja seal sellisel kujul välisminister seda ei väljendanud," ütles Reinsalu.

Kaljulaid meenutas, et sarnaseid juhtumeid Eesti välispoliitika sõnumite takerdumisel on ette tulnud ka varem. "Mulle meenub pretsedendina ka see, kuidas me riigikogus kujundasime seisukoha, et Ukrainale tuleb anda kutse NATO-ga liitumiseks enne NATO tippkohtumist, ja ka see ei jõudnud tegelikult Eesti seisukohtadesse ning seda NATO liitlasteni sellisel kujul ei viidud," sõnas Kaljulaid.

"Mõttekoht meie jaoks kindlasti on see, et kui riigikogus konsensuslikult kõigi poliitiliste jõudude osalusel kujundatakse mingi seisukoht, siis ei saa olla sellist olukorda, et välisminister seda seisukohta ei edasta. Siis kas pole mõtet riigikogus neid asju arutada või välisminister peaks rääkima, miks ta ei võta arvesse seda, mida peab vajalikuks riigikogu enamus," lausus Kaljulaid.

"Võib-olla me peaks ka mõtlema sellele, kuidas veelgi tihendada ja parandada seda koostööd riigikogu maja ja Stenbocki maja ning Islandi väljakul asuva maja vahel," lisas Kaljulaid.

Marko Mihkelson vastas sellele, et tema probleemi ei näe ja, et Eestis on poliitiliselt jagatud arusaamine, et kõige parem julgeolekutagatis Ukrainale on tema liikmelisus NATO-s.

"Ma ei näe siin küsimust, et meil oleks kuidagiviisi selle või eelmiste valitsuste kontekstis nendes baasküsimustes parlamendi, erakondade ja valitsuse vahel erinevaid seisukohti," ütles Mihkelson.

Nii Reinsalu kui ka Kaljulaid tõdesid, et ka Euroopa Liit ei suutnud selget seisukohta Iraani küsimuses kujundada.

"Eelmise nädala [Euroopa Liidu] välisasjade nõukogu seisukohtadest on isegi raskem tuvastada, kas välisasjade nõukogu oli selle sõjategevuse vastu või tegelikult möönis selle Iraani terroristliku ohu sõjalisel moel tõrjumise võimalikkust või vajadust," sõnas Reinsalu.

Kaljulaid osutas, et ka Ukraina ja Euroopa kollektiivkaitse tugevdamise küsimuses ei ole olnud Euroopas ühtset positsiooni.

"Me näeme eriti reljeefselt Hispaaniaga, aga tegelikult on siin palju neid riike, kes mitte nii häälekalt, aga tegelikult ei kavatse mingeid kaitsekulutusi kuhugi viie protsendi lähedale tõstma hakata ja peavad seda mingiks absurdiks, mida idaeurooplased taotlevad. Võib öelda, et see on Euroopa nõrkus. Võib ka öelda, et ongi suveräänsed riigid, kes ajavad oma välispoliitikat. Võib-olla pole mõtet proovidagi Brüsselis seda kontorit pidada, mis neid seisukohti peaks ühtlustama, kui see ei ole tegelikult mitte kunagi ajaloos toiminud. Kaua me seda teeskleme, et Euroopa räägib ühel häälel ja meil on kõrge esindaja välispoliitikas, kui puudub välispoliitika?" rääkis Kaljulaid.

Ka Reinsalu nõustus, et Euroopa riigid ei ole suutnud ühtset käsitlust sellest formuleerida. "Diagnoosi diapasoon kraadiklaasil on radikaalselt erinev," tõdes Reinsalu.

"Sellel nädalavahetusel, kui rünnak algas, siis mõni Euroopa valitsusjuht ütles, et see on rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ursula von der Leyen teatas, et ta toetab režiimivahetust ja nõnda edasi. Nõutus Euroopa riikide seas püsib tänini. On jäädud niisuguste turvatsooni klammerduvate seisukohtade juurde, et soovitakse lõpuks diplomaatilist lahendust ja soovitakse Iraanist tulenev oht maandada eriti ümbruskonna riikidele. Aga niisugune strateegiline käsitlus, kuhu see sõda peaks viima selles loogikas või mis meie käsitlus Euroopas on, see on tegelikult senini jäänud nõutuseks," kommenteeris Reinsalu.

Marko Mihkelson rõhutas, et pärast väliskomisjoni istungit on Euroopa Liidu positsioon kindlasti lähenenud Eesti hoiakule.

Samas nentis ta, et Euroopa riikidel on väga keeruline sõnastada piisavalt tugevat, selget ja arusaadavat strateegilist liini, mille nimel ka tegutseda. "Kui Ukraina puhul juba on see ikkagi väga ambivalentne, siis kahjuks Lähis-Ida teemadel, mis on ka paljude riikide jaoks sisepoliitiliselt oluliselt sensitiivsem teema, seal leida sellist tugevat ühisosa on palju keerulisem," lausus Mihkelson.