Pärast seda, kui Iisrael pommitas sel nädalavahetusel Iraani naftarajatisi, tõusid toornafta võrdlushinnad üle 100 dollari barreli kohta, saavutades kõrgeima taseme alates 2022. aasta suvest, mil turud tõusid pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, märkis Politico oma artiklis pealkirja all "Miks on Vladimir Putin Iraani sõja suurim võitja?"

Venemaa jaoks on naftahindade hüppeline tõus ootamatu majanduslik tulu otsustaval hetkel, kuna nelja-aastase Ukraina sõja hind ähvardas tuua siseriikliku majanduskriisi.

Iraani üksi jäämine rünnakute tõrjumisel näitab küll Moskva lubaduste alusetust oma liitlasi toetada, kuid see toob juba kasu Venemaa majandusele ja laiemalt ka tema sõjale Ukraina vastu, jättes Kremli heasse positsiooni, et tõusta Lähis-Ida laieneva konflikti üheks peamiseks kasusaajaks, tõdes väljaanne.

Majanduslik pööre

Politico meenutas, et alles paar nädalat tagasi oli Vene majanduseliidi meeleolu sünge.

Venemaa rahandusministeeriumi selle aasta eelarvekava eeldas nafta hinna baastasemeks 59 dollarit Uralsi toornafta barreli kohta, mis on riigi peamine ekspordisegu. Kuid jaanuaris langesid energiatulud madalaimale tasemele alates 2020. aastast, süvendades niigi maksutulude kahanemisega kaasnevaid probleeme.

Kuna lääne sanktsioonid, kõrged intressimäärad ja tööjõupuudus pingestasid majandust, muutus pinge rahandusministeeriumi ja keskpanga vahel kahju leevendamise osas üha nähtavamaks. "See polnud kaugeltki kokkuvarisemine. Kuid valitsus seisis silmitsi raskete valikutega, pidi kärpima oma kulutusi, tõstma makse ja isegi kaaluma sõjaliste kulutuste vähendamist," ütles Carnegie Venemaa Euraasia keskuse vanemteadur Sergei Vakulenko.

Ta lisas, et Ukraina sõja peatamine pole olnud kunagi päevakorras, kuid Moskvas hakkas selgeks saama, et isegi selles osas peab Venemaa tema sõnul "natuke kokku hoidma".

Seejärel ründasid aga Iisrael ja USA Iraani. Kui Teheran naaberriike vastu ründas ja konflikt laienes piirkondlikuks sõjaks, peatus laevaliiklus läbi Hormuzi väina, mis on naftahinnad maailmaturul järsult üles tõstnud.

"Ootamatult sai Moskva selle kingituse," ütles Vladimir Milov, endine energeetikaministri asetäitja, kellest sai eksiilis Kremli kriitik. "Nad said päästerõnga," lisas ta.

Nüüd on Venemaa ametnikud tema sõnul "väga, väga õnnelikud".

"Strateegiline viga"

Lääne sanktsioonide tõttu oma nafta allahindlusega müümise asemel võib Venemaa saada nüüd oma toornafta eest kõrgemat hinda, kuna selle peamised ostjad – India ja Hiina – püüavad oma varusid kindlustada. Lisaks sai India sellele ka Washingtoni õnnistuse.

Eelmisel reedel andis USA rahandusministeerium välja 30-päevase erandi, mis lubab Indial osta Venemaa toornaftat, et "võimaldada nafta jätkuvat voolamist maailmaturule".

Päev hiljem ütles rahandusminister Scott Bessent, et Ühendriigid võivad "tühistada teiste Venemaa naftatoodete sanktsioonid", mis on järsk tagasipööre eelmise aasta poliitikast, mille kohaselt karistati riike Venemaa energia ostmise eest.

Pole üllatav, et Kreml kasutab hetke maksimaalselt ära.

"Venemaa oli ja on jätkuvalt usaldusväärne nii nafta kui ka gaasi tarnija," ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov reedel ajakirjanikele, lisades, et nõudlus Venemaa energiatoodete järele on suurenenud.

Samal ajal praalis Kremli nõunik Kirill Dmitriev sotsiaalmeedias avaldatud postituste seerias, et naftašoki tsunami on alles algamas, kritiseerides Euroopa otsust end Venemaa energiast ära lõigata kui strateegilist viga.

Esmaspäeval levitasid Kremli-meelsed kommentaatorid Wall Street Journali artiklit, milles ennustati, et nafta hinnad võivad tõusta 215 dollarini.

Pikk mäng

Energiaeksperdid hoiatavad, et Moskval on siiski veel vara võitu kuulutada. See, kas Iraani kriisist saab Venemaa majanduse päästja, sõltub otseselt sellest, kui kaua see kestab.

Endine energeetikaministri asetäitja Milov ütles, et majandusele olulise muutuse tegemiseks peaks Venemaa naftahinnad püsima praegusel tasemel umbes aasta. "Üks või kaks kuud kõrgeid hindu aitaks kindlasti, aga see ei päästa riiki," ütles ta.

Lühiajaline hinnatõus aitab vaid "raskeid otsuseid edasi lükata", lisas Carnegie Venemaa Euraasia keskuse analüütik Vakulenko.

On veel üks põhjus, miks Moskva loodab, et sõda venib: iga lahingupäevaga ammendab USA relvavarusid, millele Ukraina enda kaitsmiseks toetub.

Putin: Venemaa on valmis Euroopale energiat tarnima

Vene režiimi juht Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et Venemaa tarniks Euroopa ostjatele naftat ja gaasi tingimusel, et selline koostöö oleks pikaajaline ega avaldaks Moskvale poliitilist survet.

Nafta hinnad on hüppeliselt tõusnud pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril Iraani ründamist ning on sel nädalal esimest korda pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ületanud 100 dollari piiri barreli kohta.

Televisioonis üle kantud kohtumisel ütles Putin, et Moskva jätkab naftatarnetega "usaldusväärsetele" partneritele Aasias ning ka Euroopa Liidu liikmetele Ungarile ja Slovakkiale.

"Kui Euroopa ettevõtted ja ostjad otsustavad äkitselt ümber orienteeruda ning pakkuda meile pikaajalist ja jätkusuutlikku koostööd, mis on vaba poliitilisest survest, siis andke aga minna. Me ei ole kunagi keeldunud," ütles Putin. "Oleme valmis eurooplastega koostööd tegema, kuid vajame neilt signaale, et nad on valmis ja soovivad meiega koostööd teha ning tagavad selle jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse."

Euroopa Liit keelustas 2022. aastal Venemaa toornafta meretranspordi, samas kui Venemaa torujuhtmeeksport Ungarisse ja Slovakkiasse on alates jaanuarist sisuliselt peatatud Ukraina kaudu kulgeva Družba naftajuhtme kahjustuste tõttu.

Putini kommentaarid tulid mõni tund pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbán kutsus Euroopa Liitu üles peatama sanktsioonid Venemaa naftale ja gaasile, et võidelda Lähis-Ida sõja tõttu hüppeliselt tõusnud hindadega.