Juba 1988. aastal The Guardianile antud intervjuus rääkis toona kinnisvaraärimees olnud Trump, et võib ühel päeval kandideerida presidendiks, misjärel taastaks ta maailmas austuse Ameerika Ühendriikide vastu. 

Samuti jagus tal karme sõnu Iraani aadressil, mis oli pärast 1979. aasta pantvangikriisi USA verivaenlane.

"Nad on meid psühholoogiliselt võitnud ja pannud meid lollidena näima," ütles Trump ajalehele. "Kui meie meeste või laevade pihta tulistataks kasvõi üks kuul, korraldaks ma Khargi saarel tõelise vaatemängu. Ma läheks ja võtaks selle ära."

Kuna intervjuu eesmärk oli reklaamida tema raamatut The Art of the Deal, liikus Trump teemaga edasi pikemalt peatumata. 

The Telegraph märgib, et ligi 40 aastat hiljem näib see möödaminnes öeldud lause viitavat sellele, et Trump mõistis maailma asju paremini, kui talle sageli omistatakse.

Kõnealune saar on viljatu lubjakivipaljand Pärsia lahes, Iraani rannikust 25 kilomeetri kaugusel. Väikesel saarel asub riigi peamine naftaekspordi terminal, kus laaditakse tankeritele 94 protsenti välismaale müüdavast toornaftast, mis suundub peamiselt Hiinasse.

Seni on saar jäänud USA ja Iisraeli rünnakus puutumata, kuigi pommitamise käigus on purustatud sõjaväebaase, uputatud Iraani sõjalaevu, tapetud ajatolla Ali Khamenei ja hävitatud kütusehoidlaid. 

Nüüd aga levivad oletused, et operatsiooni "Eepiline Raev" keskne eesmärk on hõivata saar tervena. Saare hõivamine katkestaks Iraani naftaekspordi ja seeläbi võimekuse rahastada oma julgeolekujõude.

Saare hõivamine annaks Trumpile survehoova, ilma et ta peaks saatma USA maavägesid Iraani mandriosale. Kuigi Iraani vaimulikud juhid võiksid jääda võimule, kahaneks nende tegutsemisruum drastiliselt, kuna naftaeksport moodustab ligi 40 protsenti riigieelarvest.

"Soovime, et Iraani tohutud naftavarud ei oleks enam terroristide käes," ütles Valge Maja nõunik Jarrod Agen nädalavahetusel antud intervjuus kanalile Fox Business, vihjates, et Khargi saar on ründeoperatsiooni üks peamisi põhjuseid.

Agen on Trumpi mõttemaailmaga hästi kursis. Ta on riikliku energiasõltumatuse nõukogu tegevjuht – selle organi lõi president eelmisel aastal, et tagada USA energiajulgeoleku eesmärkide jõuline elluviimine.

Saare hõivamine lõikaks läbi Iraani nafta tuiksoone

USA ja Iisraeli pommitamiskampaania vahetu mõju on olnud globaalne energiahindade tõus, mille tingis Hormuzi väina sulgemine Iraani poolt. Selle kaudu liigub viiendik kogu maailma naftast ja vedelgaasist. 

Lisaks sellele, et Khargi saare enda käes hoidmine võimaldaks mullasid distantsilt survestada, annaks see USA-le kontrolli maailma suurima mereteel asuva energiakoridori üle, tagades pikaajaliselt suurema stabiilsuse.

"Saare hõivamine lõikaks läbi Iraani nafta tuiksoone, mis on režiimi jaoks elutähtis," sõnas Petras Katinas, mõttekoja Royal United Services Institute (RUSI) teadur. 

"Kuna laevaliiklus läbi Hormuzi väina on praegu peatunud, ei saa nad niikuinii naftat müüa, kuid tulevikku vaadates annaks saare kontrollimine USA-le läbirääkimistel tugeva positsiooni, sõltumata sellest, milline režiim pärast sõjalise operatsiooni lõppu võimul on," lisas Katinas.

Ka praegu näib terminal olevat töökorras, sest viimastel päevadel on seal märgatud tankereid, täheldas The Telegraph.

Kuigi mõned Iisraeli poliitikud, sealhulgas opositsioonijuht Yair Lapid, on soovitanud režiimi kukutamise eesmärgil terminali täielikult hävitada, peataks selle hävitamine Iraani ekspordivõimekuse aastateks ja tooks kaasa katastroofilised tagajärjed maailmaturu hindadele.

Saare üle kontrolli omades saaks aga Trump sundida praegust režiimi järeleandmistele või soovi korral põhjustada selle täieliku kokkuvarisemise. Viimasel juhul peaks iga uus valitsus järgima Washingtoni suuniseid, kui soovib taastada suveräänsust naftaekspordi üle.

Khargi saar on Iraani suurim vara ja nõrkus

Naftaterminali ehitas 1950. aastate lõpus USA hiidettevõte Aramco šahhi valitsemisajal, kui selgus, et kaasaegsed tankerid on liiga suured, et silduda Iraani lõunaranniku madalates vetes. Selle asemel juhitakse toornafta torujuhtmete kaudu mandrilt saarele ja laaditakse sealt laevadele. 

Saarel asub väikelinn mõne tuhande naftatöölisega, kuid eraldatud maapiirkonnana on see rünnakutele väga haavatav – Iraagi pommitamised aastatel 1980–1988 hävitasid terminali osaliselt, kuid hiljem see taastati.

Trump ei ole esimene USA liider, kes peab Khargi saart Iraani Achilleuse kannaks. 1979. aasta revolutsioonile järgnenud pantvangikriisi ajal, kui radikaalsed tudengid võtsid vangi 52 USA diplomaati, soovitasid toonase USA president Jimmy Carteri nõunikud samuti Khargi saare hõivata, et jätta režiim ilma naftatuludest. 

Plaanist loobuti, kuna seda peeti liiga agressiivseks. See viis Carteri ebaõnnestunud päästeoperatsioonini, mis lõppes erivägede helikopterite kokkupõrkega liivatormis.

Kuna Trump peab Carterit tüüpiliseks nõrga tahtega ebakompetentseks juhiks, soovib ta seekord välistada igasuguse võimaluse, et ettevõtmine ebaõnnestub. 

Khargi saar on seotud ka teise USA jaoks alandava seigaga 2016. aastast, mil 10 USA merejalaväelast peeti kinni saare lähedal Iraani vetesse sattumise tõttu ja neid näidati Iraani riigitelevisioonis.

Iraani revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) kavatses hiljem püstitada saarele vangistatud merejalaväelaste kuju, et sündmust meenutada. Trump kritiseeris toona teravalt toonast president Barack Obamat kinni pidamise lubamise eest, öeldes, et Iraan näitab üles "austuse puudumist".

Sõjalised analüütikud märgivad aga, et saart kaitsevad vaid vananevad õhutõrjeraketid ja rannikuäärsed laevatõrjeraketid, millest USA ja Iisraeli ühisoperatsioon suudaks kergelt jagu saada. 

Iraani merevägi on USA ametnike sõnul juba praegu oluliselt nõrgestatud – operatsiooni algusest on hävitatud vähemalt 30 alust.

Samuti oletatakse, et Washington võib olla õhutanud teateid kurdi mässuliste ülestõusust Lääne-Iraanis, et meelitada Iraani julgeolekujõud lõunarannikult eemale. 

Kuna Khargi saart eraldab mandrist 25 kilomeetrit merd, on Iraani maavägede võimekus saare kaitsmisel piiratud.

Mõjuvõim Hiina üle

Kontroll saare üle annaks USA-le ka suurema mõjuvõimu Hiina üle, mis on pikalt eiranud rahvusvahelisi sanktsioone ja ostab praegu üle 80 protsendi Iraani naftaekspordist.

"Olukord, kus USA kontrollib Pärsia lahte, kust Hiina impordib ligi poole oma toornaftast ja kolmandiku gaasist, on Pekingi jaoks strateegiline katastroof," märkis Guy Laron Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist sotsiaalmeedias.

Khargi hõivamine põhjustaks lühiajalise kaose energiaturgudel, eriti kui terminal operatsiooni käigus kahjustada saab. On ka võimalus, et Teheran võib terminali kiusu pärast ise saboteerida, nagu tegi Saddam Hussein Kuveidi naftataristuga 1990. aastal.

Kuid alternatiivina keerulisele ja ohvriterohkele režiimimuutusele võib mõne ruutkilomeetrise strateegiliselt ülitähtsa maa-ala hõivamine tunduda vägagi ahvatlev. Trumpi vaatepunktist võib see olla tema elu parim kinnisvaratehing, märgib väljaanne.