Viimase suurema majandusšoki põhjustas naftahinna tõus neli aastat tagasi, kui Venemaa alustas suurt sissetungi Ukrainas. Siis kukkus Eesti rahandusministeeriumi tehtud majanduskasvuprognoos pluss neljalt protsendilt miinus ühele ning reaalsuses kujuneski 2022. aasta majanduslanguseks 1,3 protsenti.

Hinnatõusuga panid analüütikud toona veel rohkem mööda. Kevadel prognoosis keskpank tarbijahinnaindeksi aastaseks kasvuks kümme protsenti, tegelikkuses oli hinnatõus ligi kaks korda suurem.

Kas see kõik kordub taas, sõltub sellest, mida teeb üle 100 dollari kerkinud naftahind edasi.

"Ma just arvutasin ümber neid inflatsiooninäitajaid ja oleneb muidugi, mis see naftahind teeb. Kui eeldus on, et ta näiteks aasta lõpuks jääb 70 dollari juurde barrelist ja aasta esimesel poolel on üle 90, siis inflatsioon võib olla umbes 3,5 protsenti terve aasta peale keskmisena. Aga samas me ei saa öelda, et seda prognoosi peaks nüüd väga tõsiselt hetkel võtma, sest paraku selle inflatsiooni tingib täna ikkagi USA, Donald Trump ja Iraan," rääkis LHV makroanalüütik Triinu Tapver.

Erinevad institutsioonid on Eesti selleaastaseks majanduskasvuks prognoosinud kaks kuni kolm protsenti. Inflatsioon oli möödunud aastal ligi viis protsenti ja ootus on, et tänavu raugeb hinnatõus kuhugi kolme protsendi juurde. Tapveri hinnangul on halvim stsenaarium see, et hinnatõus jääb üle nelja protsendi.

"Mis siis tähendab seda, et meie majanduse mahud on ka madalamad tänu sellele. Kas see nüüd majanduskasvulootuse täitsa ära kaotab, on juba  laiapõhjalisem küsimus, millele nii lihtne vastata ei ole, sest me sõltume ka väga suuresti sellest, mida kaubanduspoliitiliselt tehakse. Kui see osa püsib stabiilne, siis me ikkagi võib-olla mingisugust pisikest kasvu näeme," selgitas Tapver.

"Aga väga suuri lootuseid ei tasu ikkagi sellele aastale seada, sest kui me vaatame, mis siin naftaturgudel ja inflatsiooniga toimub, siis paraku me oleme igasugustes muutlikes vetes," lisas LHV analüütik.

Riik saaks majandusolukorra paranemisele küll kaasa aidata nii juba jutuks olnud aktsiisitõusude ärajätmise kui ka näiteks käibemaksu alandamisega, kuid Tapver jääb nende mõju suhtes kahtlevaks.

Minevikust leiab ka vihjeid selle kohta, mis võiks maailmaturul naftahinnaga edasi saada. Praegust šokki on võrreldud 70-ndate aastate naftaembargoga, rääkis Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang.

"Kui me vaatame neid ajaloolisi kriise, kui nafta hind on teinud väga järsu põrke üles, siis parim ravi kütuse- ja naftahinna tõusu vastu ongi tavaliselt seesama kõrge hind, et ühel hetkel me lihtsalt ei suuda seda tarbida. Meil ostujõud ei käi sellest üle, mis omakorda tähendab, et see hakkab mõjutama juba majanduse aktiivsust, võib kaasa tuua ka majanduslanguse," rääkis Lang.

"Ehk et puhtalt selle pealt see nafta hind tuleb ka alla ja kui me vaatame ajaloolisi naftašokke, siis üldiselt sellele ongi järgnenud kas sama kiire või tihtipeale ka pikem naftahinna alla liikumine. Üldiselt me ei ole näinud selliseid perioode, kus nafta hind oleks jäänud väga kõrgele väga pikaks ajaks," lisas Lang.