Otsustasime neljapäeval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil jätta keskpanga intressimäärad samale tasemele kui varem.

Energiakandjate hinnad on reageerinud Iraani sõjale järsu kallinemisega. Sama juhtus neli aastat tagasi, kui Venemaa ründas Ukrainat. Keskpanga otsuste tegemise lähtekoht on aga praegu mitmes mõttes teine ja meil on mõistlik enne intressimäärade muutmist ära oodata selgemad märgid energia hinnašoki võimalikust mõjust. Praegu valitseb Iraani sõja majandusmõju suhtes suur teadmatus ja pimedas toas ei ole tark tormata.

Energiahindade järsk kallinemine mõjutab kindlasti ka Euroopa hinnataset. Selle mõju ulatus sõltub sellest, kui kaua Iraani sõda kestab, kui kauaks jäävad energiahinnad varem oodatust kõrgemaks ning millisel määral kandub energia hinnatõus edasi teiste kaupade ja teenuste hindadesse.

Vastuseid neile küsimustele ei tea veel keegi. Seetõttu on vara väljendada selget arvamust selle kohta, kuidas oleks keskpangal uues majandusolukorras intressimäärasid muutes õige reageerida. Tõdemus, et euroala majandusnäitajad on olnud aasta esimestel kuudel heas kooskõlas Euroopa Keskpanga detsembrikuu prognoosiga, kõlab praegu toimuva kontekstis kui meeldiv mälestus olukorrast, mis valitses enne sõja algust Iraanis.

Euroopa Keskpank lähtub intressiotsuseid tehes eesmärgist hoida hinnatõus paari aasta perspektiivis kahe protsendi lähedal. Seetõttu on keskpanga jaoks intressiotsuste tegemisel oluline küsimus, kas hinnatõus on püsiva iseloomuga. Intressimäärade muutmise mõju majandusele võtab aega, mistõttu ootamatute lühiajaliste hinnatõusupuhangute silumiseks ei olegi intressipoliitika sobilik tööriist. Küll aga on keskpangal kohane intressimäärasid tõstes vastu seista olemuselt püsivamaks muutuvale kiirele hinnatõusule.

Pärast Hormuzi väina sulgemist on naftahind tõusnud üle 50 protsendi. Pea kahekordistunud on maagaasi hind ja oluline on ka väetiste hinnatõus, mis võib toiduainete hindu veel rohkem kergitada.

Mida pikemaks ajaks energiahinnad kõrgeks jäävad, seda rohkem on ettevõtted sunnitud seda lisakulu klientidele edasi kandma, tõstes oma toodete ja teenuste hindu. Mäletame veel hästi 2022. aastat, mil Venemaa alustas sõda Ukrainas. Kallinenud energiahinnad lükkasid toona käima ahelreaktsiooni, mis väljendus veel mitme aasta jooksul üldises ulatuslikus hinnatõusus.

Paslik ongi küsida, kas Iraani sõja mõju hindamisel on meil midagi õppida Venemaa poolt Ukrainas alustatud sõja majanduslikest tagajärgedest? Kohe paistab selge paralleel silma selles, et sõja algusega kaasnes energiakandjate hinna järsk kallinemine.

Edasine sõltub esmajärjekorras sellest, kui pikalt sõda Iraanis kestab ja kui kiiresti on võimalik taastada Lähis-Ida naftatootmine ja transport läbi Hormuzi väina. Kuid teiseks on ka euroala majandus tervikuna praegu üsna teistsuguses seisus kui neli aastat tagasi. Euroala inflatsioon on viimastel andmetel 1,9 protsenti, ent 2022. aasta märtsis ulatus aastane hinnatõus 7,4 protsendini.

Enam ei ole meil pandeemiajärgseid pudelikaelu tarneahelates, mis tookord samuti lõid eelduse hinnatõusu äkilisemaks kiirenemiseks. Keskpanga peamine intressimäär oli toona –0,5 protsenti, praegu aga tunduvalt kõrgem kaks protsenti, mis iseenesest hinnatõusule lisahoogu ei anna. Seetõttu on keskpangal võimalik enne intressimäärade muutmist ära oodata selgemad märgid sellest, millised on Iraani sõjast tekkinud energia hinnašoki laiemad mõjud.

Praegune hetk on üheste majandusprognooside tegemiseks mõistagi äärmiselt ebasoodne. Euroopa Keskpank koostas äsja majandusprognoosi, mis on alates eilsest kõigile kättesaadav. Seal on lähtutud finants- ja toormeturgude hindadest 11. märtsi seisuga, ent vahepeal on energiahinnad edasi kallinenud.

Nii on tõenäoline, et euroala majanduskasv osutub tänavu prognoositud 0,9 protsendist (võrdluseks: detsembrikuine ootus oli 1,2 protsenti) veel madalamaks ja hinnatõus kiiremaks (viimane prognoos 2,6 protsenti, detsembris 1,9 protsenti).

Niivõrd ebakindlatel aegadel võib võimaliku majandusväljavaate mõistmiseks olla kasulik koostada eri stsenaariume ja seda on teinud ka Euroopa Keskpank. Muu hulgas on kirjeldatud võimalikke majandusolusid juhul, kui naftahind jõuab üle 140 dollari barreli eest, jääb pikemaks ajaks üle saja dollari taseme ning energia hinnatõus kandub ulatuslikumalt üle teistesse hindadesse. See tooks euroalal kaasa neljast protsendist kõrgema üldise hinnatõusu sel ja järgmisel aastal ning pidurdaks majanduskasvu tugevamini.

Ka Eesti puhul on selge, et kui energiahind nii kõrgel tasemel püsiks, tooks see kaasa kiirema üldise hinnatõusu ja mõjuks majanduskasvule halvasti. Samuti võib kannatada saada nii tarbijate kui ka ettevõtjate kindlustunne, see omakorda hoida tagasi tarbimist ja investeeringuid. Sellest saab aga täpsemalt rääkida märtsi lõpus, kui tutvustame Eesti Panga värsket majandusprognoosi.

Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.