Kui praegu suundub inimene oma tervisemurega näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (EMO), siis võtab teda vastu triaažiõde, kes mõõdab ja vaatab üle patsiendi elulised näitajad, kuulab ära mure ning kogutud info põhjal määrab ära, kui kiireloomulise probleemiga tegemist on, rääkis kliinikumi EMO õendusjuht Mari Teugjas-Koit.

Seejärel suunatakse patsient vastavalt triaažikategooriale näiteks ootealasse ning kui patsiendi seisund pole erakorraline, nõustavad teda õed. "Ja võib olla olukord, kus nad siis suunavad patsiendi kas perearstile või koju, et saab ilusti koduste vahenditega ennast edasi ravida. Kriitilisemad haiged lähevad erinevatesse ravitsoonidesse, jälgimisruumidesse," selgitas Teugjas-Koit.

Seega ei saadeta praegu näiteks kliinikumi EMO triaažiõe esmase hinnangu põhjal kedagi tagasi koju.

Sotsiaalministeeriumis valminud määruse eelnõu võimaldab aga alates 1. aprillist EMO triaažist koju tagasi saata neid patsiente, kellel esmahinnangu põhjal erakorralist abi vaja ei ole ja kes oma kaebustele saavad abi näiteks apteegist või perearstikeskusest. 

Sotsiaalministri Karmen Jolleri sõnul on muudatuse eesmärk pakkuda erakorralist kiiret abi neile, kes seda päriselt vajavad.

"Inimesed teinekord päris raske tervisehäirega või tugeva valuga ootavad tunde ja tunde EMO-s, samas kui nendega täpselt samas järjekorras on ka need inimesed, kes võib-olla ei vaja üldse EMO teenust, näiteks kui on alanud kerge nohu või häiriv putukahammastus või tahavad retseptipikendust. Hästi oluline on see, et need raskemas seisus inimesed saaksid kiiremini abi," rääkis Joller.

Minister lisas, et kavandatav muudatus on EMO-dele võimalus, mitte kohustus. Haiglal säilib võimalus jätkata ka senist korraldust, kus ka mitte nii kiireloomulised patsiendid suunatakse pärast triaaži eriõe või arsti vastuvõtule.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Saima Hinno sõnul kliinikumi EMO-s peale 1. aprilli muudatusi ei tule ja töö jätkub praeguse praktika alusel.

"See võimalus seal on, aga nüüd ongi see, et me peame mõtlema, mis on selle triaaži eesmärk ennekõike. Kindlasti peab arvestama sellega, et triaaž ei saa olla see koht, kus toimub patsiendi nõustamine, siis ei ole tegemist triaažiga," lausus Hinno.

Ka Pärnu haigla EMO töökorraldusse aprillikuu muudatusi ei too. Haigla juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on triaaži mõte ka praegu välja selgitada, kas ja kui kiiret erakorralist abi patsient vajab.

"Meie moel või teisel oleme selle triaažiga siin juba aastaid tegelenud ja tulemuseks on see, et Pärnu haiglas tegelikult nende nn roheliste patsientide hulk, kelle abi võib oodata tunde, on stabiilselt vähenenud ja sinised patsiendid ehk need patsiendid, kes võib-olla ei peakski EMO-s abi saama, on praktiliselt seal nullilähedane," märkis Sule.

Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Marit Märk ütles aga kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et määruse kujul on tegemist oodatud muudatusega, mis annab regionaalhaiglale kui suurima pöördumiste arvuga EMO-le võimaluse suunata vältimatut abi mittevajavad patsiendid sobivamale raviteekonnale.

Märk rääkis, et nn sinise ja rohelise triaažikategooriaga patsiendid moodustavad  Põhja-Eesti regionaalhaiglas umbes 50 protsenti kõigist EMO pöördumistest, neist omakorda hinnanguliselt ligi kolmandik ei vaja aga erakorralist sekkumist ja võiksid abi saada esmatasandilt või perearsti nõuandeliinilt 1220.

Joller lisas, et EMO triaažiõed on hästi kogenud õed, kes saavad oma tööga hakkama

"Iga inimene, kes pöördub EMO-sse, saab ikkagi konsultatsiooni, vähemalt siis selles osas, kas tegemist on ohtliku olukorraga, mis vajab EMO käsitlust või piisab näiteks sellest, kui ta läheb apteeki," selgitas Joller.