Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 20. märtsil kell 19.02:

- Venemaa tõhustab propagandat okupatsiooni normaliseerimise osas;

- Pärsia lahe riigid ja Ukraina arutavad vastastikust julgeolekutoetust;

- Ukraina eraldab raha koolide varjenditele kõrge riskiga piirkondades;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit.

Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52

Ukraina droonioperaatorid tulistasid Donetski oblastis alla Venemaa ründekopteri Ka-52.

Ka-52 Alligator on Venemaal toodetud ründehelikopter. Üks kopter maksab umbes 16 miljonit dollarit. 

Luure- ja ründekopter Ka-52 Alligator on mõeldud tankide, soomukite, soomustamata lahingutehnika, sõjaväekopterite ja teiste lennuvahendite hävitamiseks. 

Venemaa tõhustab propagandat okupatsiooni normaliseerimise osas

Venemaa tugevdab välismaal oma propagandatööd seoses Ukraina okupeeritud territooriumidega ja kasutab selleks muu hulgas niinimetatud sõpruslinnade suhete loomist välisriikide omavalitsustega, teatas reedel uudistekanal Ukrinform.

Ukrinformi andmetel rääkis sellest Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu juures asuv desinformatsiooni vastase võitluse keskus (CCD).

"Venemaa suurendab ametlikult jõupingutusi okupeeritud alasid puudutava propaganda edendamiseks välismaal. Sellest annab tunnistust näiteks koostöölepingu sõlmimine Rossotrudnitšestvo ja Donetski oblasti okupatsioonivõimude vahel," seisab avalduses.

Teates märgiti, et leping sätestab okupeeritud piirkonna rahvusvaheliste sidemete arendamise majanduse, kultuuri, hariduse ja muudes valdkondades.

Planeeritud meetmed hõlmavad välismaalaste praktikaid kohalikes ülikoolides, kultuuriprojekte, sõpruslinnade suhete loomist välisriikide linnadega ning aktiivset suhtlust välispublikuga niinimetatud Vene majade võrgustiku kaudu. Teisisõnu on tegemist avaliku kampaaniaga Venemaa okupatsiooni legitimeerimiseks rahvusvahelisel areenil.

CCD hinnangul Rossotrudnitšestvo, mis varem esitles oma tööd kultuurivahetusena välispublikuga, ei varja enam, et täidab Kremli propagandaeesmärke.

Keskus rõhutas, et rahvusvahelisel üldsusel on oluline mõista riske, mida niinimetatud Vene majade võrgustiku tegevus endas peab. Need asutused on osa Venemaa mõju- ja propagandasüsteemist ning võivad kujutada ohtu riiklikule julgeolekule. Sel põhjusel on mitmed Euroopa ja Aasia riigid nende tegevust juba piiranud või need sulgenud.

Ukrinformi andmetel on Venemaa aktiviseerinud taolise tegevuse eriti Aafrika riikides ja kasutab neid värbamiskeskustena palgasõdurite leidmiseks võitluseks Ukraina vastu.

Pärsia lahe riigid ja Ukraina arutavad vastastikust julgeolekutoetust

Ukraina on valmis ühinema ühiste julgeolekualgatustega, et Lähis-Ida olukord võimalikult kiiresti stabiliseerida, teatas neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur Unian.

President märkis, et Iraani režiimi pidevad rünnakud naabrite vastu destabiliseerivad märkimisväärselt turge ja väga olulisi energiatarneahelaid.

Zelenski tõi välja, et Venemaa on teinud Ukraina energiasektoriga aastaid sama, mida Iraani režiim teeb praegu oma piirkonna taristuga.

"Iraani režiimi jäänuste rünnakud Katari, Saudi Araabia, Emiraatide ja teiste riikide vastu on tegelikult hoobid globaalsele stabiilsusele ja Euroopa energiajulgeolekule. Ukraina on valmis ühinema ühiste julgeolekualgatustega, et olukord võimalikult kiiresti stabiliseerida," rõhutas Zelenski.

Presidendi sõnul on Ukraina juba ammu teinud ettepaneku luua realistlikud ja tõhusad vahendid, et oleks võimalik panna paika need, kes tõkestavad merekaubandusteid ning hävitavad tavapärast laevaliiklust ja energiataristut.

"Ukraina elas selle talve üle hoolimata Venemaa pidevatest rünnakutest. Lähis-Ida ja Pärsia lahe piirkond seisavad silmitsi praktiliselt sama kurjusega. Venemaa ja Iraani režiim ei aita üksteist ilmaasjata. Me peame nad peatama. Iga liidri kohustus on tagada tõeline stabiilsus ja garanteerida julgeolek. Koos oleme me kõik kindlasti tugevamad," sõnas president.

Zelenski märkis samuti, et sel nädalal külastas Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov Pärsia lahe võtmeriike ning kandis neljapäeval tulemustest telefoni teel ette. Üksikasjalikum veebipõhine aruanne toimub reedel.

"On olemas arusaam sellest, millised võivad olla uued julgeolekulepingud selle piirkonna riikidega. On konkreetsed asjad, millega nad saavad toetada Ukrainat. Toetada meie kaitset ja eeskätt puudutab see õhutõrjet. Samuti on asjad, milles saame toetada neid ja me juba toetamegi. Ukraina eksperdirühmad kaitseks droonide vastu on juba vastavates riikides kohapeal ning iga päev laekuvad raportid nende ülesannete täitmisest," ütles Zelenski.

Ukraina eraldab raha koolide varjenditele kõrge riskiga piirkondades

Ukraina valitsus on eraldanud üle kahe miljardi grivna ehk umbes 44 miljonit eurot toetustena, et varustada varjenditega 30 omavalitsuse õppeasutused, teatas neljapäeval peaminister Julia Svõrõdenko, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur Unian.

Peaministri sõnul on rahastamisel prioriteediks väga kõrge riskitasemega piirkondade koolid ja sõjaväelütseumid. Kokku on sel aastal üldhariduskoolide varjendite jaoks ette nähtud viis miljardit grivnat ehk ligi 111 miljonit eurot.

Toetuste eraldamist varjendite jaoks ning mitmeid teisi küsimusi arutati peaministri ja haridus- ning teadusministri Oksen Lisovõi kohtumisel.

Pärast kohtumist märkis Svõrõdenko, et kutse- ja rakenduskõrghariduse moderniseerimine jätkub.

Sel aastal on nendeks jõupingutusteks koos kaasrahastamisega eraldatud miljard grivnat ehk nii 22,2 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse laborite ja klassiruumide uuendamiseks projekti "100 töökoda" raames, samuti käimasolevate projektide lõpuleviimiseks ja energiatõhususe parandamiseks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 285 700 (võrdlus eelmise päevaga +1610);

- tankid 11 789 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 24 254 (+21);

- suurtükisüsteemid 38 569 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1691 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1333 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 349 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 187 204 (+1480);

- tiibraketid 4468 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 84 374 (+245);

- eritehnika 4096 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.