Investeering hõlmab mitmeid süsteeme, näiteks radari- ja õhutõrjesüsteeme ning elektroonilise sõjapidamise platvorme.

8,7 miljardi krooni (916 miljoni dollari) suurune pakett moodustas enam kui poole jaanuaris teatavaks tehtud õhutõrje rahasüstist.

Kaitseminister Pal Jonson ütles AFP-le, et on olulisem kui kunagi varem investeerida õhutõrjevõimekusse, mis kehtib kõigi NATO sõjalise liidu riikide kohta.

"NATO peasekretär Mark Rutte on öelnud, et alliansi õhutõrjevõimekust on vaja suurendada enam kui 400 protsenti," ütles Jonson.

Valitsuse teatel on sõlmitud lepingud tootjatega, kelle hulka kuuluvad Rootsi Saab ja BAE Systems Bofors, mis on Ühendkuningriigi BAE Systemsi Rootsi tütarettevõte.

Tarned peaksid algama 2027. aastal, mis on Jonsoni sõnul suhteliselt lühike aeg olukorras, kus Euroopa kaitsetööstus on surve all nõudlusega sammu pidada.

Sel nädalal väljendas USA president Donald Trump pettumust NATO suhtes, mida on pikka aega kritiseerinud, ning välisminister Marco Rubio hoiatas, et Ühendriigid peavad oma suhte alliansiga uuesti üle vaatama.

Jonsoni sõnul ei näe ta seda nii, et USA kavatseb alliansist lahkuda, kuid on selge, et Euroopa peab kandma suuremat kaitsekoormat.

"Ilmselge vastus sellele on, et Euroopa peab võtma oma julgeoleku eest palju suurema vastutuse, investeerides jõuliselt oma relvajõududesse," ütles Jonson.