Päästeoperatsioon algas peaaegu täiusliku täpsusega, kirjeldas anonüümsust palunud allikatega rääkinud uudisteagentuur Reuters. Pimeduse varjus sisenesid USA eriüksuslased märkamatult Iraani, ronisid 2100-meetrise mäe otsa, leidsid otsitava hävituslennuki relvaspetsialisti ning viisid ta enne pühapäeva koitu salajasse kogunemispunkti.

Siis peatus kõik.

Kaks erioperatsioonide transpordilennukit MC-130, mis olid toimetanud eriväelased Teheranist lõuna pool asuvasse raskesti ligipääsetavasse piirkonda ning pidid nad sealt ka ära viima, takerdusid mutta ega suutnud õhku tõusta. Ootamatult tekkis oht, et eliitüksus jääb vaenlase territooriumile lõksu.

Nende ülemad võtsid suure riski ja käskisid saata Iraani lisalennukeid, et inimesed etapiviisiliselt välja tuua – see otsus pani eriüksuslased mitmeks tunniks ootuses pinge alla.

"Kui oli mingi "appi, nüüd on jama" hetk, siis see oli see," ütles ametnik, kiites kiiret otsustamist, mis päästis olukorra.

Risk tasus end ära. Päästerühm evakueeriti järk-järgult kolme lennukiga ning USA väed hävitasid Iraanis muttajäänud MC-130 lennukid ja veel neli helikopterit, et tundlik tehnika ei satuks vastase kätte.

Edukas evakueerimine lõpetas ühe viie nädala pikkuse konflikti kõige ohtlikuma episoodi, vältides võimalikku katastroofi ja USA sõdurite hukkumist ning leevendades survet president Donald Trumpile, kelle alustatud sõda on vähendanud tema populaarsust kodumaal.

Päästetud relvaspetsialist oli üks kahest hävitaja F-15E Strike Eagle'i meeskonnaliikmest, mille Iraan reedel alla tulistas. USA ametniku sõnul sai lennuk tabamuse Isfahani provintsi kohal ning mõlemad mehed katapulteerusid eraldi. Piloot päästeti juba reedel, aga teine meeskonnaliige jäi Iraani.

USA piloodid on treenitud ellujäämise ja põgenemise tehnikates, kuid väga vähesed oskavad Iraanis räägitavat pärsia keelt ning enda varjamine võõral maastikul on alati keeruline, märkis Reuters. Lendur oli relvastatud ainult püstoliga.

Ühe allika sõnul väänas koloneli auastmes lendur langevarjuga maandudes hüppeliigest, mistõttu tal oli raske liikuda ja ta peitis end mägedes ühte kaljulõhesse. Hiljem võttis ta USA sõjaväega ühendust ja kinnitas oma isiku, mis oli päästeoperatsiooni jaoks kriitiliselt tähtis hetk.

USA Luure Keskagentuur (CIA) oli varem läbi viinud pettekampaania, levitades infot, et kadunud sõdur on juba leitud ja tema äratoomist on alustatud, et Iraani segadusse ajada.

Lisaks segas USA sõjavägi Iraani elektroonilisi süsteeme ja pommitas piirkonna teid, et takistada lendurit otsivatel Iraani relvajõudude üksustel sinna ligipääsu.

Lõpuks kasutati evakueerimiseks väiksemaid turbopropellermootoriga lennukeid, mis suudavad maanduda ja õhku tõusta ka väga lühikesel lennurajal.

Päästetud lendur viidi ravile Kuveidis asuvasse USA baasi.

Operatsiooni ajal olid Valge Maja ja Pentagon ebatavaliselt vaiksed. Pärast missiooni lõppu oli Trump aga võidukas, nimetades seda üheks USA ajaloo julgemaks otsingu- ja päästeoperatsiooniks ning kinnitades, et päästetud sõdur paraneb.