Ligi pool aastat tagasi USA ja Iisraeli õhurünnakutega alanud konfliktis ei pidanud pooled küll tulevahetust, kuid samas ei toimu ka rahuläbirääkimisi. Selle taustal on naftavedu läbi Hormuzi väina praktiliselt peatunud, kuna Teheran püüab seal säilitada oma kontrolli, ähvardades rünnata seal kõiki ilma tema loata liikuvaid naftatankereid.

USA rahandusminister Scott Bessent korraldab esmaspäeval pressikonverentsi, kus on lubanud avalikustada Iraani suhtes ajaloo kõige karmimad sanktsioonid ning kutsuda samal ajal Hiinat üles Washingtoniga koostööd tegema. Analüüsifirma Kpleri andmetel ostis Hiina 2025. aastal rohkem kui 80 protsenti Iraani eksporditavast naftast. Peking kutsus üles diplomaatilisele lahendusele.

Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baghaei ütles laupäeval, et USA peatselt välja kuulutatavad uued majandussanktsioonid Iraani vastu kujutavad endast eksterritoriaalse suveräänsuse kehtestamist ka teiste sõltumatute ÜRO liikmesriikide üle.

"Sellistel teisestel sanktsioonidel ei ole rahvusvahelises õiguses alust," kirjutas ta sotsiaalmeediaplatvormil X.

USA president Donald Trump, kes on hoiatanud majanduslike tagajärgede eest kõiki riike, kes pakuvad Iraanile tema sõnul "mis tahes liiki päästerõngast", ütles reedel, et Washington jälgib, mis konfliktis juhtub.

"Nad tahaksid väga kokkulepet saavutada, kuid minu arvates ei ole nad valmis sõlmima õiget kokkulepet," ütles Trump Iraani kohta.

Liiklus Hormuzi väinas seisab

Samal ajal, kui USA on Iraani laevad nende sadamates sisuliselt blokeerinud, seisab liiklus ka Hormuzi väinas, kus sadadel liikumisvõimaluseta laevadel on lõksus tuhandeid meremehi. Laevaliikluse jälgimise andmete kohaselt läbis neljapäeval väina vaid neli kaubalaeva ning nende seas ei olnud suuri naftatankereid ega veeldatud maagaasi (LNG) tankereid.

USA energiaminister Chris Wright ütles, et USA sõjavägi aitas seitsme päeva keskmisena läbi väina liikuma saada kaheksa miljonit barrelit naftat päevas. Enne sõda oli see näitaja üle 20 miljoni barreli päevas, mis moodustas ligikaudu ühe viiendiku kogu maailmas tarbitavast naftast.

USA rünnakud on Iraani majandust tugevalt kahjustanud ning laastanud selle mere- ja õhujõude. Teheranil on aga endiselt piisavalt rakette ja droone, et takistada naftatankerite liiklust ning rünnata regioonis oma vastaseid.

Trump ei ole samal ajal suutnud saavutada mitmeid sõja alguses seatud eesmärke, näiteks Iraani tuumaprogrammi lammutamist – selle tegelik seis on endiselt ebaselge, kuna ÜRO inspektoreid pole alates 2025. aastast Iraani lubatud – ning tingimuste loomist, mis võimaldaksid iraanlastel oma vaimulikud valitsejad kukutada.

Sõjas on hukkunud tuhandeid inimesi, nende seas sõja esimesel päeval 168 Iraani koolilast. USA andmetel on haavata saanud üle 750 USA sõjaväelase ning hukkunud 18.

Iraanis kostub erinevaid seisukohti

Iraani relvajõudude kindralstaabi ülem kindralmajor Ali Abdollahi lubas reedel, et Iraan vastab vaenlase ähvardustele sõjaliselt "purustavate, karistavate ja laastavate vastulöökidega".

Samas kutsus Iraani president Masoud Pezeshkian üles diplomaatilisele lahendusele.

"Oleks parem sõda lõpetada täna, kui oleme tugevad ja väärikad ning kogu maailm tunnistab meie võitu ja rõhutab, et Ameerika ründas kõiki reegleid rikkudes meie koole, haiglaid ja taristut ning on maailmas vihatud," ütles Pezeshkian uudisteagentuuri ISNA vahendusel.

Iraani parlamendi spiiker Mohammad Baqer Qalibaf, kes on riigi peamine läbirääkija USA-ga peetavatel vahendatud kõnelustel, tunnistas neljapäeva hilisõhtul Iraani majandusele avalduvat survet.

"Ükskõik kui suur sõjaline jõud meil ka poleks, me ei jää ellu, kui inimesed on näljas ning meil puudub raharinglus, majanduskasv ja riigisisene tootmine," ütles Qalibaf Iraani ametliku uudisteagentuuri IRNA vahendusel.