Lääne kaitsetööstust on pikka aega domineerinud sellised hiiglased nagu Lockheed Martin, Boeing, Thales ja BAE Systems. Viimastel aastatel teevad aga üha enam ilma uued tulijad, viimased haaravad lepinguid endale ja teevad seda juba vahel ka vanade firmade arvelt. 

Vandieri sõnul on vanemate ja uute tegijate vahel tekkimas omamoodi konkurents.

Näiteks eelmisel kuul sõlmis Ühendriikide kaitsetehnoloogiaettevõte Anduril USA armeega 10-aastase lepingu. Lepingu väärtus võib ulatuda kuni 20 miljardi dollarini.

Saksamaa valitsus on aga sõlminud Starki ja Helsingiga mitme miljardi euro suuruse droonilepingu. Stark asutati 2024. aastal, Helsing aga 2021. aastal. 

"Ühelt poolt ütlevad traditsioonilised ettevõtted, et nad hakkavad muutuma. Teiselt poolt toob idufirmade maailm kaasa ägedat energiat ja riskikapitali. Noored ei karda ebaõnnestumist, sest nad teavad, et saavad alati uuesti proovida. See on kahe maailma kokkupõrge," ütles Vandier veebiväljaandele Politico. 

See vastasseis tuli ilmsiks eelmisel kuul, kui Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger rääkis põlglikult Ukraina droonidest. Iraani rünnakutega hädas olevad Pärsia lahe riigid sõlmisid aga lepingu Kiieviga.

"On kaks võimalikku tulemust. Kas idufirmad sulanduvad sisse, või muutub kokkupõrge vägivaldsemaks, kus uued tulijad kasvavad piisavalt kiiresti, et arvata, et suudavad suured maha lüüa. Seepärast olemegi darvinistlikus hetkes. On veel vara öelda, milline arveteõiendamine tulemas on," ütles Vandier.

"Ameerika traditsioonilised ettevõtted on suurema surve all kui nende Euroopa konkurendid.  Euroopas on vähem riskikapitali raha saadaval ja mõned Euroopa valitsused on uute tulijate suhtes vastumeelsemad kui USA oma," lisas Vandier. 

Vandieri sõnul peegeldab lääne kaitsetööstuse struktuur endiselt külma sõja järgset mõtteviisi. 

"Tsiviil- ja sõjatööstusmaailm peavad taas ühinema. See on midagi, mis on ajaloo jooksul varemgi juhtunud," ütles Vandier. 

Ta tõi minevikust näitena Teise maailmasõja aegse Shermani tanki. See polnud toona parim tank, kuid Ameerika autotootjate toel sai seda massiliselt toota.

Mõned NATO liikmesriigid juba uurivad tsiviil- ja kaitsesektori vahelist koostööd. Prantsuse autotootja Renault kaalub sõjaväedroonide tootmist. Ka Saksamaa autotootja Volkswagen vaatab üha rohkem kaitsetööstuse suunas.