Hegseth on algatanud ulatuslikud muutused ja kirjutanud ümber reeglid, mille järgi on USA sõjavägi aastakümneid hankeid korraldanud. Kaitsetehnoloogia idufirmad pääsevad ligi relvahangete siseringile ning teenivad selle abil miljardeid dollareid. Samal ajal saavad traditsioonilised ettevõtted üha tulusamaid lepinguid, vahendas The Wall Street Journal. 

Investorid on kaitsevaldkonna idufirmade tuleviku suhtes siiski üha optimistlikumad. Aasta esimesel poolel investeeriti USA kaitse- ja kosmosetehnoloogia idufirmadesse 16,8 miljardit dollarit, mis ületab kõigi varasemate aastate aastase investeerimismahu. Tehnoloogiafirma Anduril turuväärtus on kahekordistunud ja küündib nüüd 60 miljardi dollarini.

Investorid eeldavad, et sõjapidamine liigub tehisintellekti ja autonoomsete süsteemide suunas, just uued tulijad on selles valdkonnas kõige tugevamad. Samal ajal kasvab mure, et Pentagon võib rahakraanid kinni keerata, sest Hegsethi kulutused satuvad üha suurema tähelepanu alla ning kaitsetehnoloogia buum võib seetõttu lõppeda.

Kuigi idufirmade Pentagonilt saadud lepingute maht kasvab kiiresti, on nende roll kaitse-eelarves endiselt tagasihoidlik. Nende lepingud moodustavad vähem kui ühe protsendi Pentagoni kogukuludest.

Samas ulatub Pentagoni eelarve ligi triljoni dollarini ning isegi murdosa sellest rahast võib väiksemate ettevõtete tulevikku oluliselt muuta.

"Meil on võimalus selles valdkonnas läbi murda," ütles idufirma NODA AI tegevjuht Philong Duong. Tema firma tarnib sõjaväele autonoomsete relvasüsteemide tarkvara. 

Ühendriikides baseeruv mõttekoda Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) leidis, et viimase kahe aasta jooksul on turule sisenenud ligikaudu 10 000 uut kaitsevaldkonna ettevõtet. 

Samas pole suurte relvahiiglaste tähtsus vähenenud, kuna USA sõjalised kulutused on viimastel aastatel kasvanud. 

Leht märgib veel, et alates 1960. aastatest ei ole Pentagoni hankebürokraatia reformimisel märkimisväärseid edusamme tehtud ning Iraani sõda tõi vana süsteemi nõrkused ilmekalt esile. USA kasutab peamiselt relvasüsteeme, mis on väga kallid ja üle 15 aasta vanad.  

Hegseth püüab nüüd lihtsustada kohmakat ja aeglast hankeprotsessi ning anda madalama auastmega ohvitseridele rohkem õigusi soovitud relvade hankimiseks.

"Oleme pidanud kurnamissõda Pentagoni bürokraatiaga, tagamaks, et konkurents, kiirus, innovatsioon ja kommertslahendused leiaksid kõik oma koha," ütles Hegseth ajalehele The Wall Street Journal. 

Pentagoni ametnike hinnangul ei ole aga suur osa idufirmade pakutavast tehnoloogiast sõjaliseks kasutuseks veel piisavalt küps. Isegi Anduril on kokku puutunud kulukate ja tõsiste tehniliste probleemidega.

Ka kongress võib Hegsethi plaanidele pidurit tõmmata. Hegseth taotleb 2027. aastaks umbes 1,5 triljoni dollari suurust kaitse-eelarvet, kuid sellele on tekkinud tugev vastuseis. Nõutakse suuremat kontrolli idufirmade rahastamise üle, eriti nende ettevõtete puhul, mida toetavad Trumpi lähiringi kuuluvad riskiinvestorid.