Liidrikohal oleva Isamaa toetus on viimase kahe nädalaga langenud 1,9 protsendipunkti. Praegu toetab Isamaad 26,3 protsenti.

Teisel kohal oleva Keskerakonna toetus tõusis kuuga 1,5 protsendipunkti. Tsentripartei reiting oli viimases küsitluses 21,9 protsenti.

Kolmandal kohal oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus kasvas nädalaga 1,1 protsendipunkti ning on viimase nelja nädalaga kokku tõusnud 1,9 protsendipunkti. SDE-d toetas viimati 15,1 protsenti.

Esikolmikule järgnevad Reformierakond (13 protsenti), EKRE (12 protsenti) ning valimiskünnise ületaks ka parlamendivälised Parempoolsed (6,3 protsenti).

Teise valitsuspartei Eesti 200 toetus oli viimases küsitluses 1,5 protsenti, mis on Norstati küsitlustes erakonna ajaloo madalaim tase.

Praeguste toetusreitingute põhjal saaks Isamaa riigikogus 30, Keskerakond 24, SDE 16, Reformierakond 13, EKRE 12 ja Parempoolsed kuus kohta.

Koalitsioonierakondi toetas viimases küsitluses kokku 14,5 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 75,3 protsenti vastajatest. 

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 9. märtsist kuni 5. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. 

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 25 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 69 protsenti, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

23 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 65 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama. 

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.

Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (26,3 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,6 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,44 protsenti.