Pelletipõletajast energiahiid seadis ohtu Briti valitsuse kliimaplaanid

Elektri tootmiseks imporditud puidugraanuleid kasutava Ühendkuningriigi suure energiatootja Drax otsus loobuda enda lubatud süsiniku sidumise projektist seab tõsise küsimärgi alla riigi kliimapoliitika ja süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamise, teatas väljaanne Politico.
Drax on olnud alates 2014. aastast Briti valitsuse oluline partner ning saanud riigilt miljardite ulatuses toetusi. Ettevõte on lubanud vähendada oma heitmeid biomassi põletamisel eralduva süsiniku sidumise ja ladustamise tehnoloogia (Bioenergy with Carbon Capture and Storage, BECCS), kuid nüüd on selgunud, et projekt ei pruugi lähiajal teoks saada, kirjutas Politico teisipäeval.
BECCS-i peeti võtmelahenduseks, mis aitaks Ühendkuningriigil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, kuna see võimaldaks siduda ja ladustada biomassi põletamisel tekkiva süsihappegaasi.
Drax oli ainus ettevõte, mis püüdis seda tehnoloogiat suuremas mahus arendada. Ettevõte väitis veel 2023. aastal, et BECCS on neil kasutusel juba 2027. aastaks.
Kuid veebruaris avaldatud finantstulemused näitasid, et projekt on "lähitulevikus ebatõenäoline" ning ettevõte teatas, et vähendab investeeringuid sellesse valdkonda, viidates ebakindlale regulatiivsele keskkonnale ja selgete poliitikamehhanismide puudumisele nii Ühendkuningriigis kui ka USA-s, kust ta ostab suure osa oma puidugraanulitest.
See otsus tekitab valitsuse jaoks probleeme, sest Drax toodab oma Yorkshire'is asuvas 2,6 GW võimsusega elektrijaamas umbes viis protsenti riigis tarbitavast elektrist ja on oluline energiajulgeoleku seisukohalt.
Samal ajal on keskkonnaorganisatsioonid ettevõtet juba pikka aega kritiseerinud, väites, et see on üks riigi suurimaid saastajaid, hoolimata sellest, et biomassi käsitletakse ametlikult taastuvenergiana. Drax on saanud üle 10 miljardi naela ulatuses toetusi, osaliselt just lubaduste tõttu tulevikus oma heitmeid vähendada.
Samas on kriitika all ka valitsuse tegevus. Kuigi eksperdid ja parlamendikomisjonid soovitasid siduda Draxile makstavad riiklikud toetused selgelt BECCS-i arendamisega, jäeti sellised tingimused lepingutesse lisamata.
Politico tõi välja, kuidas 2024. aasta oktoobris soovitas energiaminister Ed Milibandi lähedane liitlane Alan Whitehead biomassi põletamisele toetusi maksta üksnes siis, kui firmad paigaldavad oma jaamadesse süsiniku püüdmise seadmed. Samuti hoiatati valitsust, et see kaotab võimaluse sõlmida Draxiga leping, mis sisaldaks tingimusi BECCS-i kasutuselevõtuks.
Vaatamata sellele sõlmis leiboristide valitsus 2025. aasta veebruaris Draxiga lepingu, milles lubati subsideerida ettevõtte tegevust 2027-2031 maksumaksjate kulul umbes 470 miljoni naelaga aastas – ilma BECCS-i kasutuselevõtu kohustuseta. See tähendas, et Drax sai jätkata toetuste kasutamist ilma konkreetse kohustuseta süsiniku sidumise tehnoloogia kasutusele võtta.
Draxi äsjane otsus suunata umbes kahe miljardi naela (2,3 miljardi euro) suurune investeering hoopis teistesse energialahendustesse, nagu akusalvestus ja süsteemihaldus, näitab strateegilist muutust. Ettevõte süüdistab poliitikakujundajaid, kelle loodud ebakindel regulatiivne raamistik ei paku piisavat kindlust suurteks investeeringuteks süsiniku sidumise tehnoloogiasse.
Valitsus seisab nüüd keeruliste valikute ees, tõdes Politico. Ilma BECCS-ita tuleb otsida alternatiivseid viise heitmete vähendamiseks, mis võivad olla poliitiliselt ebapopulaarsed, näiteks lennureiside piiramine või veel suuremad investeeringud kallitesse ja ebakindlatesse taastuvenergia tehnoloogiatesse.
Drax ostab oma jaamas põletatavad pelletid valdavalt USA-st ja Kanadast, vähemal määral ka Eestist ja Brasiliast.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico









