Presidendi peab vabariigi presidendi valimise seaduse järgi valima 60 kuni 10 päeva enne ametisoleva presidendi ametiaja lõppu. Kuna Alar Karise ametiaeg lõppeb 11. oktoobril, tähendab see, et valitav president peab ametisse nimetatud olema hiljemalt 1. oktoobriks.

Vabariigi valimiskomisjoni liikme Olari Koppeli sõnul ei tähenda see aga, et valitav president asub ametisse juba oktoobri alguses, vaid pigem jääb see siiski 10. või 11. oktoobri kanti.

Juba varem teatas riigikogu esimees Lauri Hussar, et esimesed valimisvoorud toimuvad riigikogus 2. ja 3. septembril. Koppel kinnitas ERR-ile lisaks, et kui riigikogus presidenti ära valida ei õnnestu, siis valimiskogu toimub 26. septembril.

Presidendi äravalimiseks riigikogus on vaja kahekolmandikulist enamust (minimaalselt 68 häält). Viimaste sõnavõttude kohaselt toetaks Karise jätkamist Isamaa ja Keskerakond, kellel on parlamendis vastavalt 11 ja 8 saadikut ehk kokku 19 häält.

Reformierakond arvestab praegu riigikogus 39 häälega ja Eesti 200 13 häälega, sotsiaaldemokraatidel on hääli 14. 

Olgugi, et Reformierakonna juht peaminister Kristen Michal on öelnud, et nende taha Karise ära valimine ei jää, siis vähemasti avalikku toetust erakond avaldanud pole. Sama saab öelda ka sotside ja Eesti 200 kohta.

Märtsis ütles Eesti 200 riigikogu fraktsiooni juht Toomas Uibo, et soovitakse veel kandidaatidega tutvuda, sotside juht Lauri Läänemets aga sõnas, et ei soovita ühtki kandidaati veel surve alla panna.

EKRE juht Martin Helme teatas varem, et kuulavad küll kõik kandidaadid ära, kuid oma 10 häälega lubasid nad Karist mitte toetada.

Karise kandideerimine vaid valimiskogus poleks pretsedent

Seega hetkel tundub, et Karis vähemasti veel riigikogus valituks osutumisele loota ei saa. Küll aga muutuks olukord valimiskogus, kus on võimalus sõna sekka öelda ka kohalike omavalitsuste esindajatel.

Seal võiks suurem jõuõlg olema juba Karist avalikult toetavatel Isamaal ja Keskerakonnal, kes kohalikel valimistel koore riisusid.

See võib tähendada, et Karis ei soovigi, et tema kandidaatuuri üldse riigikogus esitataks ning loodaks valimiskogus teda avalikult toetavate erakondade häältele.

See poleks ka pretsedent, sest 2006. aasta presidendivalimistel otsustas samuti ametis olev president Arnold Rüütel riigikogus mitte kandideerida ja tegi seda alles valimiskogus.

Tol korral seati riigikogu igas voorus üles ükskandidaat, esimeses Ene Ergma ning teises ja kolmandas Toomas Hendrik Ilves. Ergma sai 65 ja Ilves mõlemas voorus 64 häält ning valimised läksid valimiskogusse, kus Ilves võitis Rüütlit (174 vs 162).

Kandidaadi puudumisel läheb asi ilmselt valimiskogusse

Praegu pole avalikkusele teadaolevat kandidaati, kes sooviks ise riigikogus presidendiks kandideerida ning sobiks ka erakondadele, sestap ei saa ühtestki kindlast kandidaadist riigikogus veel rääkida.

Mis saaks aga siis, kui riigikogus esitamiseks kandidaati ei leitaks, täpselt selge ei ole. Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul ei ole sellist asja varem juhtunud, samas peab ta tõenäoliseks lihtsalt valimiskorras edasi liikumist.

"Mõeldav on see, et vooru tulemused nullitakse ning liigutakse edasi valimiskogusse. Ega seda lõputult venitada ei saa," sõnas Koitmäe.

Kümme aastat tagasi ei suutnud erakorrad ei riigikogus ega valimiskogus presidenti esimesel katsel valida. Sestap liikusid valimised tagasi riigikogusse ning erakondadeülese kandidaadina valiti presidendiks lõpuks Kersti Kaljulaid.

Kuna kogu protsess võttis aga nõnda palju aega, tekkis küsimus, mis juhtuks, kui presidenti õigeks ajaks äravalida ei suudeta.

Siis jõuti järeldusele, et ametisolev president täidaks rolli uue presidendi leidmiseni. Olukord jääks Koitmäe sõnul muutumatuks ka täna. See tähendab, et uue presidendi leidmiseni jääks ametisse Karis.

Kaljulaid: sellist olukorda ei teki

Riigikogu liikme ja riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul ei ole mõistlik isegi arutata varianti, et ühtegi kandidaati ei esitata. Mõni erakond tuleb tema sõnul sellisel juhul lihtsalt oma kandidaadiga välja ning saab nii isiku sättida meedia tähelepanu kätte.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk selleks on vaja vähemalt 21 saadiku initsiatiivi.

Kaljulaidi sõnul on aga presidendivalimiste kontekstis allesjäänud pool aastat pikk aeg ning veel ongi kandidaatide esitamiseks vara.

Poliitiku sõnul oleks kõigile erakondadele kasulik võtta jahtumiseks aega ning otsida ühist kandidaati.

Segadus presidendi ümber mõjuks Kaljulaidi sõnul halvasti nii peaministripartei Reformierakonnale, kui suurematele opositsioonierakondadele nagu Isamaa ja Keskerakond. Ent, et asi ilma konfliktideta laheneks, Kaljulaid ei looda.

Presidendi valimiskogus on kokku 208 liiget ning see jaguneb vastavalt 101 riigikogu liikme ja 107 omavalitsuste esindaja vahel. 

Presidendi valimise seaduse kohaselt saab kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus saata valimiskogusse ühe esindaja, 10 001 – 50 000 valijaga omavalitsus kaks, 50 001 – 100 000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsus neli ja rohkem kui 100 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus kümme esindajat.