Sutt: Leedu teeb oma päikeseelektri vahetusskeemi ümber

Leedus kasutatav päikseelektri vahetusskeem muudab elektrimüüjate tegutsemise seal keeruliseks, kuid energeetikaminister Andres Suti sõnul valmistab Leedu valitsus ette seaduseelnõu, mis peaks turuosaliste murekohad lahendama.
Leedus on mitu aastat kehtinud skeem, mis võimaldab väikestel päikseelektri tootjatel kasutada elektrivõrku justkui tasuta hiigelakuna. Kui tootja müüb suvel võrku kümme kilovatt-tundi elektrit, saab ta millalgi hiljem, sealhulgas talvel või öösel, selle sama koguse elektrit ära kasutada.
ERR on varem kirjutanud, et niisuguse skeemi tõttu on elektrimüüjatel Leedus keeruline tegutseda ning Enefit jäi seal mullu 25 miljoni euroga kahjumisse. See tekitab küsimuse, kuidas saab riik teha ühe kauplemissüsteemi sees endale eraldi reeglid, mis piiravad seal teiste riikide ettevõtete tegutsemist.
Energeetikaminister Andres Sutt ütles ERR-ile, et kõik meetmed peavad vastama Euroopa Liidu reeglitele ning turujärelevalvet teostavad pädevad asutused.
"Olen rääkinud Leedu ministriga ja neil on tegemisel seaduseelnõu, et turuosaliste murekohti lahendada," lisas Sutt.
Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga tõi välja, et Leedus rakendatud taastuvenergia toetusskeemi raames hoogustati uute päikeseparkide rajamist niinimetatud netoarvestuse kaudu.
"Uue elektrivõimsuse rajamise meetmeid saab iga liikmesriik ise valida – loomulikult peavad need skeemid vastama Euroopa Liidu riigiabi ja muudele turureeglitele," lisas Uiga. "Eestis sellist süsteemi kasutusel pole ega ole ka plaanis kasutusele võtta."
Uiga sõnul on Eesti kasutanud uute võimsuste rajamise hoogustamiseks vähempakkumisi, varasemalt ka fikseeritud toetuse määra ning Eestis seni toimunud vähempakkumised näitavad, et turupõhine konkurents surub toetusvajaduse alla ja kulu tarbijale jääb madalaks.
Värske uudise kohaselt hakkab Soome rajama Kuopiosse väikest moodulreaktoriga tuumajaama, mis hakkab tootma üksnes kaugküttesoojust. Tuumajaam peaks tööle hakkama järgmise kümnendi keskel.
Eestis on arutelud tuumajaama võimaliku rajamise üle väldanud aastaid. Seda, kuidas on õnnestunud Soomel nii kiiresti selle plaaniga edasi liikuda, et juba on käimas keskkonnamõjude hindamine, põhjendas Sutt asjaoluga, et Soome on tuumariik olnud juba 60 aastat.
"Nende esimesed tuumaelektrijaamad on 50 aastat vanad," ütles energeetikaminister. "Eestis on edasiste tegevuste jaoks vaja vastu võtta tuumaenergia ja -ohutuse seadus (TEOS)."
Valitsus kiitis tuumaenergia seaduse eelnõu heaks märtsis ja see loob õigusliku aluse tuumaenergia kasutamiseks. Siiski on enne seda vaja läbida veel hulk etappe.
Lisaks tuli Elering eelmisel nädalal välja plaaniga rajada Eestisse 900 megavati ulatuses gaasielektrijaamu, mille järel avaldasid tuumajaama rajamist kavandava Fermi Energia esindajad kahtlust, kas siia turule üldse mahub tuumajaam, kui varustuskindlus tagatakse suurel määral subsideeritud gaasijaamadega.
Toimetaja: Karin Koppel









