Leedus on juba mõni aasta kehtinud skeem, mis võimaldab väikestel päikeseelektri tootjatel kasutada elektrivõrku justkui hiiglasliku tasuta akuna. See tähendab, et kui päikesetootja müüb suvel võrku näiteks kümme kilovatt-tundi elektrit, siis saab ta millalgi hiljem, kas või talvel või öösel, selle kümme kilovatt-tundi ära kasutada.

Ühelt poolt on selle skeemi tõttu lisandunud Leedusse väga palju uusi päikeseparke. Teisalt on Baltikumis suurenenud märgatavalt aga nende tundide arv, eriti suvel, kus elektrihind on null või isegi negatiivne.

Leedus tegutsevatel elektrimüüjatel on praegu igatahes keeruline. Suvel peavad nad päikeseenergia ületoodangu odavalt maha müüma, talvel peavad ostma aga sama koguse energiat turult kalli hinnaga tagasi.

Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi rääkis, et mitmed väiksemad elektrimüüjad on praeguseks Leedu turult lahkunud ning järele on jäänud vaid suuremad müüjad.

Enefit ise teenis Leedus eelmisel aastal aga selle skeemi tõttu 25 miljonit eurot kahjumit.

Alates sügisest Enefit Leedus klientidele aktiivselt uusi elektripakette ei paku ning otsib viise, kuidas kahjumit vähendada.

"Kui aktiivmüük on peatatud, siis pikas plaanis tähendab see seda, et olukorra jätkudes me müügiga ei jätka. See puudutab erakliendi suunda, kus oleme müügi peatanud. Kui portfell mõne aasta jooksul tühjaks jookseb, siis oleme sealt ka sealt lahkunud," rääkis Hõbejõgi.

Õiguslikult Enefit seda Leedu skeemi vaidlustada siiski ei plaani.

"Kuna tahame seal energiatootmisega ka tulevikus jätkata, ei saa me oma sildu lõplikult põletada," ütles Hõbejõgi.

Kui päikesepaistelisel päeval on Leedus eletrihind madal, siis on elektrihind madalam ka Eestis. Hõbejõe sõnul tähendab see Eesti päikeseenergia tootjatele otsest kaotust.

Sunly energiaturgude ekspert Ingrid-Helena Ilus rääkis, et Eesti tarbijad leedukate skeemist aga võidavad.

"Eesti tarbija võidab absoluutselt igasugusest elektritootmisvõimsuse juurdetulekust. Kui ükskõik millist tootmist turule lisandub, siis toob see hinna alla," rääkis Ilus. Sarnast skeemi Eestiski rakendada ei ole tema sõnul aga mõistlik.

"Selle ainuke mõte oli tol hetkel hoogustada päikeseparkide ehitust. Eestis ei oleks mõtet seda enam subsideerida, sest keegi maksab selle paratamatult kinni – lõppkokkuvõttes ikkagi tarbija," ütles Ilus.

Sunly ise rajab Ristile Baltimaade suurimat, enam kui 120 miljonit eurot maksvat päikeseparki.

Ilus rääkis, et nemad sellest plaanist loobunud ei ole ning leedukate skeem neid nii otseselt ei mõjuta.

"Sunly osaleb aga hästi aktiivselt sagedusturgudel. See on päikesetootjatele mõnes mõttes päästerõngas," tõdes Ilus.